Virumaal hüüavad tütarlapsed lõikuse ajal Toomast appi virkust ja jõudu andma. Ühtlasi esineb Toomas sel puhul nagu peigmees. Kui nimelt keegi tüdruk väsib ehk lõikusel muidu teistest maha jääb, hakkab mahajääja laulma:
Mina kures ja kuub seljas, |
Rahva seletuse järele tähendada Toomas peigmeest. Tooma nime nimetamine anda neiule igatahes jõudu ja virkust ja ta jõuda teistele järele. Andmeid liig vähe otsustamiseks, missuguse Toomaga meil siin tegemist.
Rahvalauludki tunnevad Toomast, kuid nende Toomast ei või me mingisuguseks mütoloogiseks Toomaks nimetada. Toomas katsub esmalt Väinämöise viisi enesele kullast ja hõbedast naist valmistada, kosib aga ebaõnnestumise järele enesele tavalise neiu. Pea hakkab Toomas naist vihkama. Tooma juurde ilmub must mees, lubab naise ära hukata. Must mees täidab lubamise, süü langeb ometi Tooma peale, Toomas pärib teenitud nuhtluse (Setukeste laulud I, 36). Teises rahvalaulus esineb Toomas joomapidul. Käskjalg tuleb Toomast kutsuma: Tule koju, kari kärvab! Toomas ei lähe, arvates, et laadalt saab uusi loomi. Teine käskjalg kutsuma: Tule koju, hobune otsa saamas. Toomas vasta, et laadal teisi küllalt. Sööb, joob edasi. Kolmas käskjalg: Tule koju, isa, ema suremas! Nüüd Toomas minemas, sest isa ei saa linnast ega ema laadalt (Setukeste laulud, I, 96). Kuna esimene laul meid muinasjutumaailma viib, kujutab teine laul juhtumist igapäevasest maailmast. Tahma Toomaga, Toone Toomaga ja maajumalast Toomaga puudub laulu Toomastel ühendus.
Sellevasta juhivad mõned toomapäeva pidamise kombed meid osal Toone Tooma, osalt püha Tooma austamise juurde tagasi. Alutaga tapet sel päeval iseäralikka tempa tehes sikk (Boecler, Der Esten abergläubische Gebräuche, l. 93). Kreutzwald oletab sel puhul, et sellest siku tapmisest ehk Turise pidu järelkõla võib leida. Mitte Turise pidu järelkõlaks ei või siku tapmist nimetada, vaid Tooma austamise mälestuseks. Selle ütlusega ei taha ma väita, nagu oleks sikuohver algusest peale Toomale määratud. Ei, ennemuiste oli Tooma asemel ohvrisaajaks keegi muu isik, kuid mitte, nagu Kreutzwald oletab, kahtlase olemisega Turis.
Mitmed toomapäeva kombed sihivad sinnapoole, nagu oleks meil Toone kultusega tegemist. Nende hulka võime kõik need arvata, mis toomapäeval täielikku vaikust nõuavad. Kui ka sel päeval jõulu koristamised algavad, ei pruulita ometi õlut. Arvatakse: Toomas läheb tõrde, s. o. Toomas ei lase õlletegu õnnestada. Teisal jälle üteldakse, et must Toomas sel päeval ise tõrres istub ega anna õllele mahti hakata kää-
