LAURITS.
Ristikoguduse tagakiusamise ajal said keisri Valerianuse ohvritest Küprianus ja Laurentius iseäranis kuulsateks. Roomas võeti piiskopp Sixtusega üheskoos ta diakon Laurentius kinni ja viidi linnavalitseja ette. Laurentiuse järelevaatamise all seisis kirikuvarandus. Seda varandust ihkas linnavalitseja enesele. Laurentius palus kolm päeva aega varanduse kokkumuretsemiseks. Kolme päeva pärast ilmus Laurentius uuesti, kaasas koguduse vaesed ja viletsad. „Tule, vaata nüüd Jumala varandust, kogu õu on täis kuldriistu!“ ütles Laurentius ülemale. Linnavalitseja vihastas hirmsasti kulla ja hõbeda asemel ainult kerjajaid ja santa nähes. Arvates, et Laurentius teda pilkab, laskis linnavalitseja diakoni tulistele raudadele panna ja seal küpsetada. Ilma nurisemata, kaebamata suri Laurentius tagakiusajate küpsetajate kätte.
Laurentiust hakati pea pühaks pidama, tema mälestuseks kirikuid, kabelid ehitama. Rooma preestrid ja mungad tegid Laurentiuse aegamööda tulekaitsejaks, tule ülevaatajaks, rahvas aga koguni tulejumalaks. Paavstiusu kuulutajad tõid Laurentiuse austamise meiegi maale. Meie rahvas ei jäänud roomlastest maha, jah, pidas pühast kannatajast mõnes suhtes ehk veel rohkem lugu kui ta kodukohas Roomas temast peeti. Laurentiuse auks ehitati meilgi pühakodasid, Laurentius pidi meilgi tuld oma valitsuse all hoidma, kuna meie paganuseaja tulehaldijas vähemalt nimepidi ametist lahti lasti.
Laurentius on mõnegi mälestuse meie rahva sekka maha jätnud, kõige rohkem ehk Kuusalusse. Kuusalu kirik kannab Laurentiuse nime. Rahvasuu teeb Rooma diakoni Laurentiuse koguni meie maa elanikuks. Ühed ütlevad, ta olnud õige Jeruusalemma usku mees, kelle maarahvas pärast Kuusalu kiriku ehitust sakslaste ässitamise peale Kuusalus ära põletanud. Teisendi järele ehitanud Laurentius, õigem Laurits, Kuusalusse paganate maale kiriku. Paganad ei sallinud kirikut ega Lauritsat. Ühe teate järele tahtnud paganad eestlased Kuusalu kiriku ära hävitada, aga kiriku ehitaja Laurits astunud neile vasta, käskides parem tema enese ära põletada kui kirikut hävitada. Paganad põletanud Lauritsa, jätnud aga kiriku seisma. Kirik kannab sest ajast peale Lauritsa kiriku nime. Lauritsa ärapõletamise kohal leitakse, räägib rahvas, iga aasta sõrmejämedusi punaseid pulki; nendega võib iga asja peale kirjutada, teiste arvamiste järele haiget kehaosa vajutades arstida. Iga aasta korjatakse neid sealt ära, aga ikka tekivad uued asemele.
Teiste meie maa Laurentiuse kirikute kohta ei räägi rahvasuu, et püha mees need ehitanud ega et ta seal ära põletatud. Laurentiuse nime
