Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/65

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


päeva õhtul tuppa tuld põlema ei panda. Ilma tuleta minnakse magama ja õhtul ei keedeta midagi. Küünla ehk lambi põlemasüütamine pidi kas palju kärbseid sünnitama või pererahva haigeks tegema. Saaremaal kardetakse tule ülesvõtmist koguni edaspidi tulekahju sünnitavat; jälle mujal kardetakse, et niisugusel korral pikne suvel sisse lööb.

Üleüldiselt tuntakse sügisest hingedeaega, millal kogu kuu päevad hingede austamisele pühendati. Peale tuntud hingedeaja austati hingesid veel mõnel muul päeval. Üheks sarnaseks hingede austamise päevakk tuleb madisepäevagi lugeda, nagu Dr. Varonen seda kätte näidanud. Töötegemine, nimelt aga kolistamine ja müristamine oleks kodu käivate hingede rahu seganud. Nuhtluseks segamise eest arvatakse neid siis küll sääski ja kärbseid, küll ussa ja hunta, jah isegi müristamist ja välku saatvat. Vist ohverdatigi koguni hingedele sel päeval, kuid niisugusest ohverdamisest leiame hoopis hämaraid jälgi. Vist ohverdamise jälgi tuletab Sõrves puna joomine meelde. Nagu paastu-maarjapäeval, nii juuakse madisepäevalgi puna, nimelt õlut, et nägu hästi punane oleks ja sääsed suvel kallale ei kipuks. Mujalt kuuleme, et madisepäeva pidajad tublisti õlut ja pealegi viina peavad jooma.