Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/70

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


peale lootma. Setud nimetavad endid tänapäevani veel Maarja omaks rahvaks.

Kui 14. aastasajal uutelt ristiinimestelt küsiti, kas nad Jumalasse usuvad, vastasid nad: „Meie usume Jumalasse, neitsi Maarjasse, Jumala pühalistesse ja kõigisse, mis püha Rooma kirik usub“ j.n.e. (Urkundenbuch, Reg. 714).

Tekib küsimus, kui sügavaid, kestvaid jälgi jättis Maarja kultus järele, missugused mälestused Maarjast on 400 aastat, nii siis meie päevini alal hoidunud.

Rahva elus ümber vaadates jõuame otsusele, et Maarja mälestused kasinateks kokku kuivanud. Siiski tabame üht ja teist. Neid veel leiduvaid mälestusi Maarjast tuleb paremini tähele panna.

Igal pool kogu maal tuletab Maarjat naisterahva nimi Mari, Marie meelde. Hea meelega oletaksin, et Mari Maarja nimest ei ole tekkinud, vaid meie omast sõnast mari, kui mitte sellekohased nähtused teiste rahvaste seas seda oletamist ümber ei lükkaks. Nimi Maria, Marie moondus rahvasuus Mariks, kuna nime andja ise Maarjaks jäi. Olgu, kuidas lugu on algupäraga, meie marjaga ühine ristinimi Mari esineb ilusa nimena. Maarja kõrval esineb veel sõnakuju „Maarjas.“

Kõige laialdasemalt on endid paavstiusust Maarja tähtpäevad alal hoidnud. Mõnda neist peetakse suuremas aus, mõnda vähemas, mõnda nime tuntakse kõigest üsikus kolgas. Juba 5. aastasajal ristikoguduses pühitsema hakatud Maarja puhastamise ja Maarja kuulutamise päeva peetakse meil enam-vähem. Maarja puhastamise päeva 2. veebruaril kutsutakse tavalisesti küünla-maarjapäevaks. Maarja nimelised naisterahvad joovad sel päeval Maarja puna, et nad suvel ikka punased ja prisked oleksid. Teisal juuakse Maarja puna paastu-maarja ehk Maarja kuulutamise päeval 25. märtsil. Maarja puna joomine tuletab elavalt germaanlaste sellekohast pruuki meelde. Skandinaavlased jõid Freya tervist, saarlased Gertrudi tervist ja pidasid Gertrudi auks märtsikuus pidu (Grimm, Lieder der alten Edda, 53). 25. märts on maarjapäevadest õieti ainus päev, mida meie evangeeliumikirik pühitseb. Meie kirik ei pühitse seda Maarja auks, vaid Õnnistegija pärast, kelle sündimist ingel sel päeval ette kuulutas. Paljud peavad paastu-maarjapäeva ainult poolpühaks. Teisal jälle, nimelt seal, kus hommikumaa kirik Maarja teenistusega ümbruse kohta enam mõju avaldanud, esineb paastu-marjapäev suurema pühana. Kroonlinna eestlased näituseks kipuvad ta peaaegu jõuluga ühele astmele asetama. Peale muude sel päeval ettevõetavate pruukide, mis aga Maarjaga lähemas ühenduses ei seisa, olgu nimetatud kapsamaa kaevamine. Rahva seas valitseb veel usk, et kui sel