Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/71

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

päeval kapsamaad kaevatakse, Maarja kapsaid külma eest kaitseb, teised ütlevad, usside eest varjab, et need kapsastele kahju ei tee.

Järgmine Maarja mälestamise päev tuleb alles 2. juulil. See maarjapäev kannab mitu nime. Meil hüütakse seda päeva tavalisesti heina-maarjapäevaks, sest et see päev heinaaja alguse peale langeb. Vähem tuttav on nimi puna-maarjapäev. Viimne nimi sellepärast, et naised sel päeval punase värvi jaoks sellekohaseid rohtusid otsivad. Puna-maarjapäeval ei tohi muidugi Maarja puna joomine puududa. Veel hüüti vanemal ajal seda päeva Maarja koduotsimise ja Maarja katsumaminemise päevaks. Sel päeval tehtud tööd arvati pikne hävitavat.

6. aastasajal pühitsema hakatud Maarja taevaminemise päev langeb 15. augusti peale. Meil nimetatakse seda päeva külvi-maarjapäevaks, sest et sel ajal rukki seemne külimine algab. Luutsi maarahvas nimetab augustikuud „maar’apäva kuuks“, septembrit aga „veiku maar’apäva kuuks“ Viimne nimi tuleb sellest, et selle kuu 8. päeval väikest ehk pisikest maarjapäeva peetakse. Ka ussi-maarjapäevaks hüütakse seda päeva, nimelt sellepärast, et ühe arvamise järele rukkiussid sellest ajast peale kaovad, teise arvamise järeie ussid ülepea siis juba talvekorteri peale hakkavad mõtlema. Katoliku kirik on selle päeva 7. aastasajal Maarja sündimisepäevaks määranud.

1. oktoobril peetakse Maarja kaitse ja eestpalve päeva, mida Luutsi maarahvas „suure Maar’a päivaks“ nimetab. 24 päeva hiljemini langeb kaasani-maarjapäev. Vist ei tule seda päeva Rooma usu mälestusemärkideks lugeda, küll aga niinimetatud Leemeti maarjapäeva ehk Maarja ohvripäeva 21. novembril. Vanade juttude järele pühendatud Maarja juba kolmandal eluaastal igaveseks neitsiks. Seda igavese neitsipõlve pidamist pühitses Greeka kirik juba varakult, õhtumaal käskis paavst 1274. a. seda pühitseda. Alles paavst Sixtus V määrus 1585 selle päeva pühitsemise üleüldiseks, kuid siis ei ulatanud see käsk enam siia. Leemeti nimi tuleb igatahes nimest Kleemens. Kleemens oli apostli Pauluse seltsiline. Rooma kirik palus seda püha meest appi tormi vastu. Põhjamaal peeti ta laevameeste kaitsejaks. Soomlaste suus omandas ta enesele sõnakuju Klemetti, eestlased hakkasid teda Leemetiks hüüdma. Kleemensipäeva peetakse päev pärast Maarja ohvripäeva. Läheda kleemensipäeva pärast päris Maarja ohvripäev enesele eestlaste suus leemeti-maarjapäeva nime.

Viimne maarjapäev aastas on nigula-maarjapäev ehk Maarja saamise päev 8. dets. Nigula-maarjapäevaks hüütakse teda sellepärast, et ta kohe nigulapäevale järgneb. Kindlamaks äramääramiseks teiste maarjapäevade hulgas katsuti juba varasel ajal igale maarjapäevale iseäralik