Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/74

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


vikerkaart Maarja sillaks. Neus (Estnische Volkslieder, nr. 32) mainib ühe sellekohase salmigi.

Tegid kaare kulla karva,
Kaare servad eha karva,
Loogelista Looja teeda,
Sinikarva Maarja silda.

Küsitavaks jääb, kas need read tõesti rahvasuust üles kirjutatud.

Luutsi maarahvas arvab, et Maarja vahel vihmagi annab. Ühest laulust kuuleme:

Tuulekene tuli jumalista,
Vihma pisu Maariista.

(Luutsi maarahvas, lk. 95.)

Wiedemann teab (Aus dem inneren u. äusseren Leben, l. 418), et rahvas vahel inimesi kahte tõugu jagab: ühed on hobuse tõugu, teised Maarja tõugu. Hobuse tõugu inimesed on tugevad, Maarja tõugu palju nõrgemad, nagu üleüldse naisterahvad palju nõrgemad. Maarja tõugu inimesed on peale selle palju kaastundlikumad, hellemad, õrnemad.

Enne tähendasin, et meie maa Maarjamaa nime kannab. Maarjamaal kasvab palju Maarja nimega ühendatud taimeriigi tooteid. Kõige pealt puutub meile siin silma nõiaväeline maarjahein (Anthoxanthum). Rahvas usub, et selle rohuga võib imet teha. See hein avab kõik lukud ja uksed, selle heina omanik saab varjatud salavarandused kätte. Maarjahein avaldab umbes niisamasugust imeväge nagu sõnajala õis.

Edasi tuleks nimetada maarjakask (Betula pubescens). Vististi kandis maarjakask muiste muud nime, aga hariduse väljalaotajate munkade mõjul hakati kaske Maarja omaks nimetama ja selle kase puust, mis iluduse poolest muud kased ja paljud muud puud võidab, kirikutele ja kloostritele üht ja teist kaunistust tegema. Ka üks tõug kadakaid (Agrimonia Eupatorium) on Maarjale pühendatud = maarjakadakas.

Muudest taimedest seisavad Maarja nimega ühenduses maarjamaltsad (Melilotus vulgaris), maarjarõigas (Armoracia rusticana), maarja sõnajalg (Sempervivum), isane maarja-sõnajalg (Aspidium filix mas) ja maarjalill (Bellis perennis).

Isegi maru lastakse Maarjast tulla.


Maru astus Mariast.

Päikese loojaminekul öeldakse mõne korra luulelikult: „Päev, päike läheb Maarja valda.“ Üks „Albireo“ täht kannab paastumaarjatähe nime (J. Hurt, Eesti Astronoomia, l. 37).

74