Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/76

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Setu lauludes sellevastu puutume tihti Maarjaga kokku. Tuleb oletada, et setukesedki vanal ajal katoliku usku kuulusid.

1473. a., mil Petseri klooster asutati, hakati nende hulgas Vene õiget usku välja laotama. Võimalik, et setud enne Vene õige usu vastuvõtmist paganad olid. Setukeste legendilised laulud juhatavad tihti katoliku usu juure. Niisugusel korral on nad Võru- ja Tartumaalt sisse rännanud. „Suisa suud“ nimelise laulu kohta on Dr. O. Kallas seda katsunud tõendada (Die Wiederholungslieder, l. 305—306). Jeesuse sõidu kohta tõendab professor K. Krohn selle katoliku algupära. (Kantelettaren tutkimuksia, III, l. 178). Ka Jeesuse surmalaul on katoliku ajast pärit, nagu Dr. O. Kallas „Lutsi maarahvas“ nr. 131, 132 järele võib oletada.

Maarja jäi setukeste rahvalauludesse edasi elama, sest et Vene õige usk ka Maarjale suure tähtsuse annab. Setukesed teretavad Maarjat:

Tere, tere Jeesu ema,
Jeesu ema, Maarja mamma.

Tihti nimetatakse Maarjat ka „ilma mammaks“ Veneusuliste Богородица astub setu lauludes vähe päevakorrale. Jeesuse ema, ilma mamma j. n. e. võivad väga hästi paavstiusu ajast pärit olla. Need Maarja määrsõnad ei avalda otsekohe Greeka usu jälgi.

Setu laulikud seletavad sagedasti, et kõiksugu laulusid lauldakse, kaebades juurde lisades:

Keäki laula es Eesu laulu,
Maarjat manitselle es.
Utli iks Eesu koolvat,
Maarja maale matetavat.
Koole ei Eesus kunagi,
Maarja maale matetagi ei!

(Setukeste laulud I, 150.)

Kaebamisehelide järele paneb laulik rõõmukandle helisema: Jeesus ja Maarja ei sure iialgi! Mõttes lisab laulik juurde: nad elavad meie seas, nad hoiavad ja kaitsevad meid, nad peavad maailma üleval. Setu mõttekujutuse järele kuuluvad Jeesus ja Maarja ühte, käsikäes aitavad nad maailma, käsikäes teevad nad oma tööd. Küll ei toonita rahvalaulud Maarja jumalust, aga kõik näpunäited juhatavad meid Maarjat niisama jumalaks pidama, nagu Jeesust.

Maarja elukoht on taevas. Üheskoos asub ta seal Jeesusega. Vist kujutab laulik Jeesuse ja Maarja elukohta enesele õieti lossina ette, kui see loss meile ka kõiges selguses ei esine. Maarja eluhoone akende