Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/87

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Tihti kannab Kadri ema titte enesega kaasas. Sellele palub ta hambaraha. Kes korra tite külge puutub, peab tingimata maksma. Enamasti nimetab Kadri ema enese leseks, kellel üksi hulga laste eest tarvis hoolitseda. Kõiki kaasasolijaid nimetab Kadri-ema tütardeks, keda ta aga ei suuda riidesse panna; sellepärast palub ta taludest tütardele riideidki. Soovib keegi, laseb Kadri ema lapsi raha eestki laulda ja tantsida.

Üleüldiselt võttis rahvas kadrisid lahkelt vasta ja andis neile peale linade, ja villade ka vorsta, liha, võid, kala, leiba j.n.e., sest kadride käes arvati maja õnn ja õnnistus olevat.

Vanal ajal oli viisiks pühadele vagadele anda viia. Nende andide eest õnnistasid andide saajad toojat. Võrumaal arvab rahvas veel praegu, et santidele igaüks peab osa jagama, sest selle eest õnnistada Jumal andjat. Ülepea olla Jumal santide osa iga peremehe põllul õnnistanud.

Püha Katarina osa esitajale tuleb teadupärast andi anda, nagu neid veelgi kadrisantidele antakse. Kadrisandid tõotavad omalt poolt andjatele kohe õnnistust, kõige pealt loomade sigivust, aga peale selle ka vilja kordaminekut ja muud head. Pühad naisterahvad võivad ju katoliiklaste arvates õnnistust jagada; miks siis mitte kadrisandid? Aastasajad on „santide“ pühaduse mõistet ikka enam kõigutanud, nii et meile nüüd ainult „kerjajad“ järele jäänud.

Katoliiklased muutsid oma Katarina peaaegu jumalaks, ehk kui just mitte jumalaks, siis ometi lammaste, tihti ka muude loomade, vähemalt veiste naispühaliseks. Meil vähemalt nimetab Võnnu kirikukatsumise-protokoll, et Terikesis 1680 lambajumalat Katarinat austatud ja teenitud. Võimalik, et protokolli kirjutaja Katarinale suuremat au andis, võimalik aga ka, et rahvas Katarinat, Kadrit tõesti lambajumalaks nimetas. Ingeris peeti Katarinat vanasti lehmade haldjaks, lehmade kaitsevaimuks ja hüüti teda paludes appi, näituseks:

Hyvä Katri, kaunis Katri,
Piä karja kaunihina,
Toiste paremmin muistan.

Teise korra palutakse Katarinalt

Sata sarven kantajata,
Sata maidon antajata.

(Krohn, Suomol. runojen uskonto, l. 196.)

Ka majakaitsejaks peeti vanemal ajal mõnes kohas Katarinat, kelle käest majarahvale, majaloomadele ja majale õnnistus tuleb. Rahvasuus tuntakse veel ütlust: „Mart üle maa, Kadri üle karja.“