Ei ime, et niisugusele lammaste ja ühtlasi ka veiste ja maja kaitsepühalisele kirikuid ja kabelid hakati ehitama ja teda neis austama. Kui ka üleüldine teenistus niisugustes kirikutes Jumalale oli määratud, tehti Katarinale ometi katoliku ajal oma altar, kust palveid iseäranis tema poole saadeti.
Katarinale pühendatud meie maa kirikutest tuleb kõige pealt Virumaa Kadrina kirikut nimetada. See kirik on juba 13. aastasaja esimesel poolel ehitatud. Teine umbes niisama vana Katarinale pühendatud kirik on Noarootsi kirik. Kolmas Katarinale pühendatud kirik kannab tavalisesti Saarde kiriku nime. Sellegi kiriku ehitus ulatab katoliku aega tagasi. Veneusuliste Katarina kirikud langevad uuema aja ehituste kilda.
Peale kirikute ehitati keskajal Katarinale meie maal veel mitu kabelit. Üks niisugune oli Paistu ja Aliste vahel. „Sammaste külas nähakse Kingul Hiiresoo oja ääres endise kivist kabeli jäänuseid; seda kabelit kutsuti katoliku ajal Katarina kirikuks. (Hupel, Topographische Nachrichten III, l. 337). Võnnu Terikesis oli niisama Katarina kabel, Helmes, ka mujal, kuid kabelite kadumisega unustas rahvas nende nimedki. Tartus oli Katarina naisklooster.
Kadripäeval oli varemini viisiks lambaid niita. Niidetud villadest viidi osa Kadri altarile. Sellevasta oli naisterahval ketramine sel päeval kõvasti keeldud. Ketramine oleks lammastelt sigiduse ära viinud. Töötegemise asemel teevad tüdrukud tihti Kadri hane, s. o. valmistavad õlgedest hanekujulise eluka, lähevad sellega majadesse ja sunnivad sellega lapsi lugema; selle eest antakse neile anda. Imelikul viisil keeldakse püssimehi kadripäeval lindusid lasta; laskmise peale ei trehvata püss edaspidi enam. Lindude laskmise keelu järele võiks oletada, nagu tuleks Katarinat ka lindude kaitsejaks pidada, kuid sellekohased teated puuduvad rahva mälestuses.
Vanemal ajal pruuliti mardi- ja kadripäevaks õlut ja anti Mardi ja Kadri „santidelegi“ Mõnes kohas käidud vanasti kadripäeval õllega lammastelaudas ja pursatud suust ehk pritsitud õlut lammaste peale. Pilistvere kirikukatsumise-protokoll 1680. a. kaebab, et kadripäeval lambalaudas ohverdatakse. Selsamal puhul kaevatakse Räpinas, et kadripäeval inimesi kokku tuleb ohverdama. Ülepea oli vanemal ajal viisiks, et kadripäeval talusse tulnud võõrast ilma õlle joomiseta ära ei lastud. Teisal suuniti võõrast ühtlasi ka seks keedetud putru sööma. Virumaalt olen koguni niisuguseid teateid leidnud, et võõras viidud lambalauta putru sööma. Pudru söömine laudas toonud lammastele sigidust. Ingeris pruuliti kadripäevaks niisama õlut, ehk Soomeski, kui ka teated selle kohta puuduvad. Vähemalt on Soomes alal hoidunud ütlus
