Kaisan kahjaiset, kahjat, mis Kadri joomapidu meelde tuletab (Krohn, Suomal. runojen uskonto, l. 196). Ingeris keedetakse peale selle kadripäeval veel putru ja antakse seda putru õllega koos kõige esmalt karjale; alles selle järele söövad inimesed järelejäänud osa (Varonen, Vainajainpalvelus, l. 183). Eestist ei ole ma loomadele pudru söötmise jälgi tabanud. Karjalas astub Katarina asemele lambajumalana püha Anastasia.
Legendidest olen ühe leidnud, mis Kadri ja ta päeva pühitsemise kohta annab natuke seletust. Ennemuiste elanud abielupaar Mart ja Kadri. Nad olnud väga helded, aidanud igaüht. Kuuldes, et ühes külas palju haigeid, läinud Mart ja Kadri kohe sinna nende eest hoolt kandma. Vilja peksmise järel käinud Mart ja Kadri igal sügisel vaestele andisid korjamas, Mart enne, Kadri paar nädalat hiljemini. Muist inimesi hakanud Marti-Kadrit niisuguse kerjamise pärast pilkama, teised aga kiitnud neid sellepärast, neile igast saagist osa andes. Pärast nende surma katsunud mõned head inimesed nende tegevust jätkata ja korjanud nende surmapäeval andisid vaestele edasi. Sedaviisi tekkinud mardi- ja kadripäeva pühitsemine.
Rahvalauludes esineb peale kadripäeva laulude Kadri harva. Setukeste laulud tunnevad ometi teda. Ilmaparandamise laulus nimetatakse Katre, Katri, ühes teisendis Kartit Anne ja Hedo kõrval Maarja tütardeks, kes emale riideid kätte muretsevad (Setuk. laulud I, 34). Sellesamasugusena ja sellesama ülesandega tabame Kati Jeesuse surma laulus (Setuk. laulud I, 35).
Kadripäevaga seisavad veel mõned kombed ja ilmade tähelepanekud ühenduses, öeldakse: Mart matab, Kadri katab, Andres harutab. Kadripäeva ajal on tavalisesti sula, sagedasti sajab. Niisugust sadu peetakse Kadri anniks. Saksamaal pannakse kari kadripäeval lauta kinni ja karjased saavad viimase palga kätte. Meil lõpeb karjaste tegevus juba varem.
