Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/90

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.



ANNA.

Maarjaga käib püha Anna käsikäes, kuid Annast on rahvasuhu palju vähem mälestusi järele jäänud kui ta tütrest neitsist Maarjast. Jakobi algevangeeliumist teame, et neitsi Maarja vanemad Joakim ja Anna olid vagad inimesed, kes templis kahevõrra rohkem ohverdasid kui kord ja kohus. Nende vagaduse pärast ilmus neile ingel neid trööstima ja kinnitama. Ristikoguduse esimesel ajal ei pandud veel rõhku Maarja ema Anna peale. Umbes 500 aastat pärast Kristust ehitati talle juba Konstantinoopolis kirik ja paarsada aastat hiljemini toodi ta luudki Palestiinast sinna.

Keskaja lõpupoolel hakati teda Euroopas üleüldiselt naispühalisena austama. Daanimaal pühendati Annale 1300. a. paigu esimene kabel ja Soomes 1398 Hartola kirik. 1300 ümber oli naisterahva hulgas Anna nimi veel haruldane, 1400 algusel vähe enam tarvitusel, aastasaja keskkohal aga Rootsis õige üleüldine. Meilgi oli Ann pärisorjuse ajal üleüldiselt tarvitusel, kuna viimsel ajal lapsi vähem sellele nimele ristitakse.

Keskajal lagunes Anna, Anne, Anu nimi sakslaste kaudu meie maal laiali. Saksamaal tarvitati Anna nime õige rohkesti. Tihti öeldi: „Püha Anna ise kolmandana. Maalijad maalisid pilta: Anna istub, Maarja süles, Maarja süles veel Jeesus. Anna austamine kippus Saksamaal tütre austamise kõrvale tungima. Luther, kes Annat kangesti austanud, tunnistab, et Anna pühade hiilgus muud pühad oma varju jätnud. Usupuhastuse uue õpetuse laitmise puhul kaitses seda Luther küsimusega: „Kas siis püha Anna teenistus vana on? Eks seegi olnud uus 10, 20, 40 aastat tagasi.“

Anna oli rikas ja armuline olnud, Anna sai rikkuseandjaks kaitsepühaliseks. Et Annalt rikkust oodati ja loodeti, austas rahvas teda iseäranis rohkesti. Luther küsib: „Kust leiame nüüd pühalise, kellelt palutaks kannatust, usku, armastust, puhtust ja muud vaimlikku headust nii palju kui pühalt Annalt rikkust?“

Saksa mägedes on Anna nimelisi kirikuid, kabelid ja linnu õige rohkesti, neis mägedes nimelt, kust metallisid, iseäranis hõbedat leitud. Peale mäetööliste pidasid teda oma kaitsepühaliseks ka koduse käsitöö tegijad. Soomes on keskaja pühaliste kujude hulgas peale neitsi Maarja Anna omasid kõige rohkem (K. Krohn, Suomalaisten runojen uskonto, l. 176—177).

Ei või ütelda, et Eestis Annale just palju kirikuid oleks ehitatud. Kõige tuttavam on Anna kirik Järvamaal. Kui see kirik tõesti enne Peetri kirikut ehitatud, nagu 1690. a. kirikukatsumise-protokoll