nimetab, siis päris ta nime vist katoliiklastelt. Praegune Anna kirik ehitati igatahes hilisemal ajal, alles 17. aastasajal. Esimese Anna kiriku kohta räägib rahvasuu, et seda Aavamäele tahetud ehitada, aga päevane ehitus lõhutud ööse ära. Üks Anna nimeline tütarlaps leidnud praeguse kiriku kohalt kaks kirjadega kivi ja ühe kroonlühtri. Sinna ehitati puust kabel. See ehitus jäi seisma ja sai enesele Anna kabeli nimeks. Hiljemini ehitati sõjaülema Burti ajal sinna kivist kirik. — Igatahes ei ole praegune Anna kirik koha määrajalt Annalt nime pärinud, vaid Maarja emalt Annalt.
Ka Aliste kirik kannab püha Anna kiriku nime. Selle kiriku koha määranud rahvajutu järele lind ära. Lind laulnud põõsas, kirikut ärgu ehitatagu Penoja Aliste mäele, vaid sinna, kuhu tema lendab. Lind lennanud praeguse kiriku kohale, kuhu siis kirik ehitatud. Miks aga kirikule just püha Anna kirik nimeks pandud, ei tea rahvasuu seletada.
Kolmas Anna kirik on Saaremaal Mustjalas. Sellele kirikule ei ole ometi püha Anna nime annud, vaid keegi ilmlik naisterahvas. Saaremaa valitseja proua Anna Sehestädt laskis Mustjalga praeguse kiriku asemele 1605 ühe kabeli ehitada. Kabelile anti ehitadalaskja nime järele Anna kabel nimeks, kuna rahvas kabelit aga Mustjala kabeliks hakkas hüüdma.
Niisama päris Annemõis Tartu ligidal, Urvastes ja Võisikus ilmlikult Annelt enesele nime, niisama ka mitmed Anne, Anni, Anna nimelised talukohad.
Sellevastu on Annemägi ja Anne kabel Karksis küll pühalt Annalt nime omandanud. Keskajal ehitati Annemäele väike puust kabel püha Anna nime peale. Selle kabeli juures mäel käis rahvas mõnekorra pidusid pidamas. Varemad kirikukatsumise-protokollid kaebavad, et Annemäel jaaniööl hirmsasti priisatakse ja prassitakse. Mäele tehti suured jaanituled, mille ümber rahvas tantsis ja mängis. Isegi tulest karati vahel läbi, arvates, et siis loomad paremini siginevad. Jaaniööl joodi seal mõnekorra 20 vaati õlut ära. Karksi lossi valitsejale antakse kõva käsk, 10 riigitaalri trahvi ähvardusel Anne kabel ära hävitada ja hoolt kanda, et rahvas sinna enam ei tule pidusid pidama.
Vist hävitati kabel käsu peale sel puhul, aga nagu näha, kestis pidude pidamine ja ohverdamine Annemäel endist viisi edasi. 1683. a. Karksi ja Aliste kirikukatsumise-protokollides kaevatakse uuesti, et inimesed Annemäel vähe ohverdavad, kuid neid sinna tihti nagu laadale palju kokku kogub, nii et isegi kaupmehed sinna tulevad oma kaupa müüma. Endised protokollid nimetasid jaanipäeva suureks pidu- ja ohvripäevaks; 1683. a. protokoll nimetab seks annapäeva 26. juulil. Annapäev ei ole muidu meie tähtpäevade nimekirja jaksanud tõusta. Sellest nähtu-
