Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/92

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

sest võime järeldada, et annapäeva pühitsemine Eestis laialdasemat pühitsemist ei ole leidnud.

Enam ohverdamist on ennast Setu piiril Annemäel alal hoidnud. Setukeste seas valitseb veel usk, et püha Anna karja kaitseb. Kaitseja auks tapetakse tavalisesti igas talus must lammas. Tapetud lamba villad, suitsetatud pea ja jalad viiakse preestri kätte Annemäele ehitatud kabelisse õnnistada. Preester piisutab neid püha veega, võtab osa enesele, osa jagab vaestele. Pühalt Annemäelt minnakse pärast majadesse pidu pidama. Pidul süüakse tapetud lamba liha. Setukesed pühitsevad Anna auks pidu venelaste annapäeval, 25. juulil. Olgu veel nimetatud, et lammast pühale Annale tappes järgmine palve palutakse: „Puhas, püha Ann! Hoia ja varja, siita ja soeta, nooruta noorekeisi, väeta vanakeisi! Hoia esi puutagast ja puhmatagast, kivitagast ja kannutagast! Ole esi lambakarjuses, uma karjuse ommava ullis! Ole esi, puhas Anne, karjuse ülekaeja, hoia esi üle suve kari mõtsan kurja eest, varja kari viha eest, kodun kari kahju eest!“ (Wiedemann, Aus dem inneren und äusseren Leben der Esten, l. 416). Kui ka veneusulised seda palvet paluvad ja neid ohvrid ohverdavad, näib minu meelest ometi, et Anne austamine Setumaalgi katoliku ajast päritud.

Suure-Jaanis Vastsemõisa Põhjaka küla ligidal on Annemägi. Rahvajutu järele pärinud mägi nime Annelt, kes seal korra äestanud. Äestamise ajal tekkinud sinna mägi, pärast mäele püha hiis. Hiies käis rahvas palumas ja ohverdamas, oma ütluse järele küll pühale Annale, tõepoolest ometi paganuseaegsetele olevustele. — Teisendi järele rändab hiis Annemäe juurde. Ka Karula Annemäel ohverdati.

Rakvere ligidal on veel üks Annemägi. Sinnagi tulnud vanemal ajal inimesi kokku. Vist viidi sellelegi Annemäele ohvrid, kuid lähemad teated puuduvad nende ohvrite kohta. Praegune põli ei mäleta sellest enam midagi. See Annemägi on rahvajutu järele ühe vägineiu tehtud, kes sinna kiva ja mulda kokku kandes selle mäe sünnitanud, kuhu ta hiljemini veel puid peale istutanud.

Rõngust kaevatakse 1683 kirikukatsumisel, et inimesed annapäeval Palamaa külasse kokku tulevad ebajumala-teenistust pidama; Härgmäel 1689, et inimesed annapäeval kokku tulevad ja palju joovad.

Hoopis isesuguses valguses esineb Anna Setu lauludes. Ta ei ole enam Maarja ema, vaid tütar. Ilmaparanduse laulus näituseks toob Anna oma kahe õega Katrega ja Hedoga emale Maarjale riided kätte, et ema võiks maa peale sõita (Setukeste laulud I, 34). Niisamasuguse ülesande täidab Jeesuse surma laulus Anna kahe õega (Setukeste laulud I, 35). Ikka on Anna tütar, kes valmis emal abiks olema.