Lehekülg:Eesti mütoloogia I Eisen.djvu/109

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Tuulehaldijad.

Ilmarise kõrval on ilmade ja tuulte üle veel tuulehaldijad valitsemas. Sarnaseks tuulehaldijaks võime Võrumaa sõkõtki arvata. Igal tuulel on oma haldijas. Kahju tegevateks tuulteks saavad pahade inimeste hinged. Need peavad igavese juudi viisi maailma mööda hulkuma, rännates kiunuma ja hulguma. Kreutzwaldi teadete järele tekitavad nõiadki kahjulikka tuuli inimestele haigusi ja õnnetusi tooma.

Tuulehaldijad kannavad mitmesuguseid nimesid. Kõige tuttavamad on tuuleema ja marumemm. Esimene tähendab tuule-, teine maruhaldijat. Rahvas tunneb aga ka tuuletaati. Ühe arvamise järele tulevad kõik tuuled tuuleema tütardeks lugeda, teise järele puudub sugulus tuulte vahel.

Kui ka tuuleema elatanud naisterahvaks peetakse, ei puudu tal ometi nooruse jõudu ja värskust mõne korra koguni tantsupidu toime panna, kus ta agaralt kaasa tantsib. Rahvasuu ütleb vahel tuulekeerust: „tuuleema tantsib.“ Inimeste seas palju paha silmates puhkeb tuuleema pisarile. Kui tubli tuule ajal sajab, nutab tuuleema. Kreutzwaldi teate järele kinkinud tuuleema inimestele muiste käsituule, et neil tarbekorral tuul ikka saadaval oleks. Vanarahva arvamise järele ei toonud tuul ainult haigusi ja hädasid, vaid ka abi. Üle-

109