vigaste ehk puuduvate kehaliigetega isikut tähendab. Jumalast Perkunos’est tehti põrgu, muuk omandas rahvaluules röövli tähenduse. Kõigi nende ja muude sarnaste tähendust muutnud sõnade eeskujul ei seisa võitmata takistusi teel kurati sõna tuletamisel Rooma-usuliste kuratist. E. Virgo tõendab, temagi saanud Itaalias elades selle kindla mulje, et meie sõna kurat laen katoliiklastelt.
Muidu oleks viimane seletus õige kena, kui ajalooliselt meil selle sõna tarvitamist võiks tõendada.
Saaremaal kannab vanapagana või kurati poeg nime „Kurit“, vanapagana naine aga nime Pabiloona. Viimne nimi muidugi piiblist pärit, kus Johannes Paabiloni hoorade ja kõigi hirmsate asjade emaks nimetab ehk teisal kurjade vaimude eluasemeks. Kuriti nimi sunnib meid ometi kurati sõna seletust Eesti keelest otsima. Tuletamine „Kuhradist“ = lehmarattast ei kanna arvustust välja.
Alguses ei kuulutanud nimi kurat pahemat kui sõna kuri vaim, aga ristiusu ajal omandas ta enesele hoopis halva tähenduse. Katoliku usk oskas talle tules põleva põrgu asemeks anda ja kujutab teda ennast neegrina, varustud sarvekestega ja sabaga, mida ta ometi hoolsalt püüab varjata. Ta sõrmi ehivad kulliküüned, ta suust purskab tarbekorral tuld ja minnes jätab ta enesest kõrbenud haisu järele. Saagile minnes esineb ta ometi päris inimese näol, et teda ära ei tuntaks ega ta eest põgenetaks.
Katoliku kirik on kurati muude kurjade vaimude peameheks moondanud. Kurati püüd käib inimese vere järele. Niipea kui keegi kuratile kolm tilka verd annud, kuulub andja hing kuratile. Viimane laseb vereandjat veel määratud aja maa peal elada, kuid siis viib ta selle põrgusse ilma armuta. Oma ohvritel nülib ta vahel koguni naha pealt ja poeb ise naha sisse ehk jälle moondab neid pärast surma oma sõiduhoosteks,
