Tõll.
Kuna peaaegu kogu Eesti mannermaa Kalevipoega tunneb, ei ulata teise vägimehe Tõllu tundmine kaugemale kui Saaremaale ja sealgi peaasjalikult Anseküla, Kärla ja Kihelkonna kihelkonda, kui ka Pühas, Pöides ja Kaarmas ta tegusid vähe mäletatakse. Umbes samal ajal kui Kalevipoeg, toodi ka Tõll kirjandusse, Tõll ometi suuremal mõõdul kui Kalevipoeg. Kalevipoega nimetas Peterson oma Soome mütoloogia tõlkes, Tõlluga tutvustas Hupel oma teoses „Topographische Nachrichten“. Hiljemini võtsid mitmed õpetlased Tõllu Saksa keeles harutusele; Eesti keeles andis P. Südda ta lood trükki.
Saksa õpetlased C. Russwurm ja E. Pabst tuletasid Tõllu Schveitsi Tellist. Ligem mõlema tegelase võrdlemine sunnib niisugusest oletamisest kohe loobuma. Peale nimede ei leia me mõlema kangelase vahel peaaegu mingisugust ühtlusekohta. Pabst katsus koguni Lapi stalot Tõllu sugulaseks teha. Asjata ometi sugulast nii kaugelt otsida; seda võib palju ligemalt leida.
Kuna sagedasti arvamist avaldakse, nagu kujutaks Kalevipoeg Eesti rahvast, mille väitega ei või ühineda, sest et ta sündmustik suuremalt jaolt rahvusvahelisele alusele põhjeneb, arvab M. Körber Tõllu kohta, et see Saaremaa ajaloolist isikut esitab („Oesel einst und jetzt“). Rahvas on Körberi oletamise järele loole palju luule-
