Lehekülg:Eesti muinasjutud Kunder 1885.djvu/136

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 136 —

Kõnelejad linad.

Ennemuiste elasiwad ühes peres kolm noort tütarlast, kaks pere neiut ja kolmas waene laps.

Pere tütred oliwad waese lapse wastu wäga sagedaste halwad ja halbid; waene laps kannatas aga kõik ilusaste ära ning oli kasuõdede wastu lahke ja wiisakas pealegi.

Neiud oliwad juba selle ia sisse jõuudnud, kus kosilaste ratsud tare läwele tulewad. Ning niisuguse tulewa elupõlwe wastu walmistab iga neiu weime wakka.

Neiud läksiwad iga neljapäewa õhtu rehe tuppa ning tegiwad seal kasutööd.

Üks kord tuliwad hilja õhtu kolm wana meest tütarlaste juure ning ütlesiwad: „Tulge meie naisteks! Meil on kodus nõuukas ja jõuukas elu ja olu ja hea põlw saab teil olema!“

Tüdrukud wastu: „Ei, meie teid ei taha! Teie olete puru wanad ja meie noored! Meie ootame ikka noori poissa.“

Wanad mehed nägiwad ka ära, et ei maksa katsuda. Hallid juuksed on muidu küll auusad, aga noort naist nad naljal kodu ei jaksa tuua.

Läksiwad ära.

Tüdrukud naersiwad weel järele: Katsu, kus meie kosilased! Enne jäeme wanaks piigaks, kui et neid taatisi tahaksime!

Teisel neljapäewa õhtul oliwad neiud jälle kolmekesi rehe tares ja tegiwad kasutööd.

Kolm noort meest tulewad tuppa. Aga, mis ütelda: noored mehed — ilusad kui õunad!

Hakkawad tütarlastelt küsima ja pärima: „Tulge meie naisteks! Meie oleme rikka pere pojad, teil saab hea elu olema!“

Pere tütred oliwad kohe walmis noortele meestele minema, aga waene laps silmitses enne oma jägu ning sai aru: see ei wõi õige mees olla!

Andis kasu õdedelle küll ka märku, aga need ei pannud sest tähelegi, waid westsiwad omadega magusat ja mahedat saaja juttu.

Waene laps tahtis wälja minna; ei kosilane lasknud minna.