— 138 —
„Kuulge, kuulge, noored mehed, mis teiega siis tehakse!
Siis teid kootakse kangaks ja torgitakse nõeltega.
„Kuulge, kuulge, noored mehed, mis teiega siis tehakse!
Siis teid pandakse selga ja jalga.
„Kuulge, kuulge, noored mehed, mis teist wiimaks saab!
Wiimaks ei saa teist muud, kui tule nartsu.[1]
Linade jutt kestis weel kaua aega ning kuri kosilane ei usaldanud edasi minna.
Korraga laulis kukk.
Kolinal ja mürinal kukkus mees redeli pealt maha; ning see oli üks mürin ja kärin, kui nad uksest ja wärawast wälja pühkisiwad.
Nüüd nägi waene laps selgeste ära, et ta parajal ajal oli pakku jõuudnud.
Tuli peljust wälja ja läks jälle rehe tuppa.
Kasuõdesi ei olnud kuskil; kadunud ja kadunud!
Waese mehe õnn.
Kord elas weriwaene mees naise ja suure laste karjaga. Mõnikord ei olnud terwel perel palukestki suhu pista ning kui mõni helde käsi neid ’poleks sell puhul aitanud, siis oleks surm kallale kippunud.
Oli nüüd jälle niisugune järg majas.
Ei hakkanud see kord nõuu kuhugi.
„Mine ometi metsa, too seenigi kodu!“ ütles naine mehele.
Mees läks ka metsa seeni otsima.
Istus kannu otsa maha ning hakkas kaebama ja kurwastama, nimetas Jumala ja inglite nime — aga see ei aitanud kõik midagi. Wiimaks hüüdis mees meelt ära heites: „Kurat, tule sinagi ometi appi!“
- ↑ Wanast toodi nartsuga teiselt talult tuld, kui ta oma koldes kustunud oli.
