— 48 —
Tegiwad siis ühel meelel otsuseks, et kõik nisu saak pidi tera kaupa pooleks luetud saama. Hakkasiwad lugema ja lugesiwad. Üks tera jäi üle.
Wärb ütles: „Rott, sull teraw hammas, hammusta see tera pooleks!“
„Sull terawam nokk, hammusta sina!“ ütles rott.
Warblane läks hammustama, aga neelas tera kogemata alla. Nüüd algas nurisemine ja sõnelemine mõlemate wahel; wiimaks tõuusis awalik tüli ja taplemine.
Mõlemad waenulised tegiwad otsuseks, abilisi paluda ja sõda pidada. Läksiwad ka abilisi otsima. — Rott leidis metsast wana karu ja palus tema omale abiks ning lubas talle poole osa oma nisudest. Karu oli kaubaga rahul. Warblane leidis imeliku suure linnu, nimega teewits, ja palus omale appi ning lubas talle ka poole osa oma nisudest. Teewits oli kaubaga rahul ja lubas ka tulla.
Teisel päewal oli karu aegsaste platsis ning ei kestnud ka kuigi kaua, seal kuuldi õhus kohinat ja kahinat ja teewits lendas karu kallale.
Esimene kord puutusiwad mõlemate küüned küll walusaste kokku, aga kumbgi ei saanud kahju.
Teine kord tõmbas karu teewitsa seljast käpa täie sulgi maha ning teewits taganes. Kui nad aga kolmat korda kokku jooksiwad, siis tõmbas karu oma tugewate küüntega teewitsa naha ühes sulgedega seljast maha. Teewits puges karjudes kuristikku ning wõit jäi roti kätte.
Rott ja warblane leppisiwad nüüd ilusaste ära ja karu kandis omad nisud metsa koopasse.
2.
Teewits külmetas ja küüritas halasti metsas ja oigas nagu mõni haige inimene.
Juhtus nüüd, et üks rüütel jahi peal teewitsa juure tuli. Teewits palus jahimeest Jumala keeli: „Halasta mu peale! Wii mind oma mõisa ning anna mulle seni süüa,
