Lehekülg:Eesti muinasjutud Kunder 1885.djvu/73

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 73 —

„Meie walmis!“ ütlesiwad wennad.

Mis nüüd wendadel wiga elada! Tegiwad nii palju põldu, kui süda ihaldas, kaswatasiwad karja ja pidasiwad sortsi metsas küti ametit. Neljapäewane töö oli ennem mängu asi, kui töö. Siis pidiwad nad wana sortsi aidast kuld lõnga ja hõbedast lõuendit wälja tooma ja kuiwatama, õhtul aga salakambris raha lugema, mis wana sorts kokku wedanud; — seda tuli nädalas waka wõrd kokku. Wennad saiwad mõnegi sala kunsti sortsi warakambris kätte; nad mõistsiwad ka edewaid sortsi piigakesi mitmele korrale awatelleda, wana sortsi saladusi wälja lobisema.

Seni kui wennad sortsi peres head elu elasiwad, oli nende õde kodus juba wiieteistkümnema aasta sisse jõuudnud. Noor piiga oli ilus ja kena kui lille õilmeke. Sagedaste nägi aga neiuke ema kurtma ja kaebama, aga ta ei saanud sellepärast oma küsimiste peale ema käest millalgi õiget wastust. — Tuli nüüd neitsikese wiiesteistkümnes sündimise päew kätte. Ema oli täna kurwem, kui ialgi enne. Seal palus tütar teda seni kaua, kunni ema talle kõik oma leina lu’u ära rääkis ja siis uuesti silmapisaratele mahti andis. Tütre süda läks oma wanemate ja wendade pärast haledaks. Ta wõttis nõuuks, oma wendi otsima minna ja mitte enne tagasi tulla, kui ta neid leidnud.

Enne aga tõttas õde targa juure ja päris järele, kudas ta õige tee peale wõiks saada.

Tark ütles: „Lase eit kodus kuuwalgel ruki teri korjata ja neljapäewa õhtul käsikiwis jahwatada. Jahudest aga lase weike leiwa pätsikene teha, kuhu kolm tilka kitse piima sisse peab pantama. Selle pätsikesega mine neljapäewasel õhtul metsa ja ütle:

„Weere, weere pätsikene,
„Weere, weere wendadelle!“

Siis hakkab pätsike weerema. Sina aga mine talle igale poole järele! Tuleb wesi wastu siis istu pätsikesele peale!“

Piiga tänas tarka hea nõuu eest ning ruttas kodu, eidele sala asja ilmutama. Eit tegi kõik, kudas tark õpetanud, ja kol-