| 175 | 176 |
wõla tasumist wõib sedamaid nõuda; soloweksel, niisugune weksel, mida wõlawõtja ise peab maksma, kuna tõisi wekslid ka tõiste läbi wõib lasta maksta.
wennastama 1 (Brüderschaft schließen), wennalist sõbrust maha tegema.
wennastus 1 (Brüderschaft), wennalik sõbrus, wendus 3; wennastust jooma = wennalist sõbrust joogiga kinnitama.
Wenela 2 (Land, wo Russen leben), maa, mille pääl Wenelased elawad; w. Saksla.
wentiil (Ventil), masina torude, aukude etc. uks, mis läbiminewa wee, auru etc. läbi kinni ja lahti käib; pumba w.
werenahk 1 (Blutblatt), idulehe keskmine nahakene, millest loomale weresooned ja pudusooned kaswawad.
wesinik (Wasserstoff), gaasisarnane keha, mida enam ei wõi lahutada; hapnikuga segatud saab temast wesi, läkastikuga ammoniak.
westand 1 (epische Poesie), see jagu mõlgendit, luuletust, mis juhtumisi, sündmusi etc. jutustab, nagu Kalewipoeg.
westandik 2 (Lehre von der epischen Poesie), õpetus jutustawast luuletusest.
weterinäär 3 (Veterinär), loomatohter.
wibujoon 1 (Bogen, der Noten verbindet), wibusarnane joon nootide sidumiseks.
wiik 1 (Patt im Schachspiel), malemäng, mis nii lõpeb, et kumbgi wõitu ei saa; mäng jääb wiigi pääle.
wiina-kuu (October), kümnes kuu aastas, mihklikuu ja talwekuu wahel, 31 päewa.
wiisika 3 (Physik), loodusõpe, õpetus looduse seadustest, nagu raskusest, walgusest, soojusest, häälest; tõine jagu loodusteatest.
wiitse- 3 (Vice-), abi-, wiitsekuberneer = abikuberneer.
wikaar 3 (Vicar), mingi ammetniku asemik; kirikõp. w.
wilutama 1 (dressiren), sõnast wiluma (harjuma) nagu põletama sõnast põlema; harjutama, kätte õpetama, „ammetiks“, kombeks õpetama; tuleb ainult loomadest ütelda: tsirkuse hobused on wilutatud.
wilutus 1 (Dressur), kätte õpetatud kunst, ära harjunud tegemine; tsirkuse hobustel on suur w., s. o. nad mõistawad oma kätte har-
