Lehekülg:Eisen, Meie jõulud.djvu/33

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

vihastuvad ja ta kallale kipuvad. Kuub või kasukas jääb tagaajajate küüsi, inimene ise pääseb kirikust välja põgenema[1].

Mitte Eestis, küll aga Norras väidetakse, et kesköisel jõulujumalateenistusel puututakse kokku surnud sugulastega. Neilt saab teada, kes sureb tuleval aastal. Taanis arvatakse, et jõuluöösi külastavad surnuaeda tuleval aastal surijate varjud. Surnuaia väravas äkke all istudes võib näha surnurongi. Saksamaal arvatakse, et kolmel jõuluööl võib näha tuleval aastal surijaid, küünlad käes kirikusse minevat[2].

Venelasedki väidavad, et surnud käivad kirikus jumalateenistusel, kuid vähem jõulus kui suure neljapäeva öösi. Siis tulevad nad haudadest välja, preester peab neile jumalateenistuse; pärast teenistust lähevad kõik jälle haudadesse tagasi[3].

Tõuseb küsimus surnute öösise kirikuskäimise põhjuse tekkimise kohta. Seletust selles asjas annab oma jao kirikuteenistuse arenemise kord. Kui Jeesuse sünnipäeva pühitsemine oli juba võetud päevakorda, taheti seda toimetada õieti pidulikult. Rooma kirik määras jõulu pühitsemiseks kolm missat, jumalateenistust: esimene peeti kesköösi, teine koidu ajal ja kolmas hommikul. Arvati nimelt, et Kristus kesköösi sündinud, niisama kui apostliku-õigeusulised praegu veel oletavad, et Kristus kesköösi surnuist üles tõusnud, ja seda sündmust erilise lihavõtte kesköösise jumalateenistusega mälestavad. Betlemmas pühitseti juba natuke varemini kui Roomas öösise missaga Kristuse sündimist selles kirikus, mis ehitati Kristuse arvatava sõime kohale lauda asemele. Betlemmast rändasid kristlased 7—8 kilomeetrit Jeruusalemma, kus peeti hommikust jõulujumalateenistust. Igatahes levis kesköine jõulujumalateenistus kõigisse ristiusu maadesse.

Usupuhastusele ei meeldinud katoliku usu kombed, vaid usupuhastus püüdis võimalikult palju neid kaotada. Nii ei võtnud evangeeliumi usk vastu jõulu ega lihavõtte kesköösist jumalateenistust. Aga ta tahtis ometi tähtsat sündmust peajumalateenistuse kõrval veel erilise teenistusega pühitseda. Varemal ajal määrati evangeeliumi usu kirikutes esimene jõulu-

  1. E 64422 jj.; vrd. ka Nilsson, ÅFF 230.
  2. Nilsson, ÅFF 234.
  3. Труды III 13 ja ERA, Vene 1, 233 jj.
33