Lehekülg:Eisen, Meie jõulud.djvu/73

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

üksnes inimeste, vaid ka loomade, lindude ja kalade kohta. Kes seda rahu rikkus, seda peeti suureks kurjategijaks[1]. Eestis sellevastu käisid vargad jõuluööl metsa- ja heinavargil ja jäneseid küttimas. Muidugi ei tehtud seda üldiselt, kuid selliseid juhtumisi tuli ette. Eesti jõulurahu jäi „rahust maa peal“ juba vanasti kaugele maha ja jääb meie päevil veel rohkem, kus seadus ammu seda ette ei kirjuta ega karista sellest üleastumist, kui sellega ei ole seotud meieaegse mõiste kohane kuritegu. Muiste pidas kohuski jõulu: toomapäevast nuudipäevani ei õiendatud kohtuasju.

Jõulurahu pandi vanasti üldiselt maksma toomapäeval ja see rahu kestis kogu jõulu aja, vähemalt nuudipäevani. Jõulurahu mõiste iseenesestki nõudis loobumist igapäevasest tööst. Esimesel pühal ei tohitud isegi nööpi ette õmmelda[2] ega laupäeval küüsi lõigata[3]. Risti khk Nõvas öeldi, et kukk 3 nädalat enne jõulu õhtu poole ööd lauldes jõulurahu „sisse võtab“[4]. Töökeeld maksis vähemal mõõdul niisama toomapäevast nuudipäevani, nimelt aga käis keelu alla kõige ringikäiva töö tegemine, nagu kerimine, jahvatamine, vankriga sõitmine jne. Saaniga sõita sellevastu lubati, sest saan ega regi ei käi ringi. Muu töö peale loomade toitmise ja toiduvalmistamise langes keelu alla jõululaupäeva õhtul ja esimestel jõulupäevadel. Pikemaaegse keelu alla langes lühidalt iga töö, mille juures kas mingi asi või käsi käis ringi. Lastelegi keelati kõvasti noaga midagi lõigata[5].

Alutaguses algas jõulurahu juba 9 päeva enne jõulu; pidi valitsema täielik vaikus. Igasuguse hääle ja müra eest hoiti, ühtki tööd ei tohitud ette võtta, mis oleks tekitanud müra, isegi valjult ei julgetud rääkida; ei raiutud puid ega kedratud. Kui keegi juhtus midagi maha pillama, nii et see kolinat tekitas, siis oli kogu pererahvas hirmul. Niisuguseid vaikseid päevi peeti selleks, et meelitada müristamisjumalat, — muidu arvati, et teisel aastal võib pikne tabada maja ja majarahvast[6]. Kahjuks ei ole nimetatud, missuguses kihelkonnas nimelt neid kombeid

  1. Celander, Nord. jul I 117.
  2. E 65851 < Märjamaa.
  3. E 73385.
  4. E 1781 (5).
  5. E 65589 (4) < Vigala.
  6. E 65876.
73