Lehekülg:Galsworthy Valge ahv, tlk Tammsaare.djvu/401

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„Mitte rohkem kui teie, Bicket. Olge viisakas ja ärge teotage minu sõpra. Võtke end kokku, mees, ja säh sigarett.“

Bicket lükkas pakutud toosi kõrvale.

„Mina – mina rippusin nii väga tema küljes,“ ütles ta kirglikult, „ja tema sai sellega minu vastu toime!“ Mehe rinnust kuuldus midagi nuuksumise taolist.

„Teie rippusite tema küljes,“ ütles Michael ja tema hääles tundus midagi torkavat; „aga kui tema tegi teie heaks oma kõige suurema, siis jätate ta sinnapaika – on see nii? Arvate teie, et temale endale valmistas see lõbu?“

Bicket kattis äkki oma näo.

„Kuidas peaksin seda teadma?“ pomises ta käte tagant.

Michaelis lõi kaastundmus voogama. Kaastundmus! Sentimentaalsus!

Ta ütles kuivalt: „Ehk tuletate meelde, mis te ise oma naise heaks tegite?“

Bicket võttis käed silme eest ja vahtis metsikul pilgul. „Te pole ometi seda temale öelnud?“

„Ei, kuid tahaksin seda nii väga teha, kui te end kokku ei võta.“

„Mis mul sellest nüüd veel oleks, kuigi ütleksite – nüüd, kus ta kogu ilma ees nõnda seal lamab! Kuuskümmend naela!

401