naeruväärset ja nagu poleks enam midagi alal hoida. „Süüa vili, pilduda koored laiali ja saada selle juures kinni nabitud.“ See noor kunstnik oli midagi nutikat öelnud – jah, ja ka tema pilt oli nutikas, kuigi Dumetrius temast liiga kõrget hinda oli võtnud nagu harilikult! Kuhu peaks Fleur selle pildi riputama? Trepikotta – see ei üllataks teda, sest seal on valgus hea, ja neid inimesi, kes tema juures käivad, paljas keha ei riiva. Huvitav – kuhu küll kõik need alasti pildid lähevad? Kunagi ei näe neid kusagil, nagu ei puutu ka silma vanasõnaline „surnud eesel“. Äkki ilmusid Soamesi vaimusilma ette kõngevad eeslid, kes astusid alasti piltide koormaga üle ilmaserva alla. Loobudes sellest kuulmatust nägemusest Soames tõstis parajasti õigel ajal silmad, et näha St. Pauli katedraali avarana nagu elu ise. Seda väikest kerjust oma pallidega täna siin ei olnud. Nojah, tal polnudki tema tarvis midagi! Nüüd pöördusid ta mõtted oma teekonna eesmärgi – P. P. R. S-i ja tema poolaasta arvete poole. Tema algatusel kirjutati kogu saksa äriosa maha – täielik kahju kakssada kolmkümmend tuhat naela. Möödunud poolaasta eest ei mingit dividendi ja siiski ulatas kah-
