Lehekülg:Galsworthy Valge ahv, tlk Tammsaare.djvu/412

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

jusumma veel järgmisse poolaastasse. Noh, parem juba mädanud hammas korraga välja, et oleks temaga lõpp; aktsionäridel on kuus kuud aega üldise koosolekuni, et seisukorraga harjuda. Tema oli juba asjaga harjunud, sama sünnib ka teistega aja jooksul. Harva muutusid aktsionärid pahaseks, kui neid ei kohutatud – pika meelega ja kannatlik hulk!

Istungisaalis täitis vana ametnik suurest pudelist alles tindiklaase.

„Peadirektor büroos?“

„Jah, sir.“

„Teatage mind, palun.“

Ametnik läks. Soames vaatas kella. Kaksteist! Kitsas päikeseriba langes seinavoodrile ja põrandale. Ruumis polnud muud elavat kui porikärbes ja kella tiksumine; isegi ajalehti mitte. Soames vaatles kärbest. Tal tuli meelde, kuis ta poisikesena oli sinist ja rohelist porikärbest eelistanud harilikule kärbsele – nende läikiva värvi tõttu. Sellest võis midagi õppida. Silmapaistvad ja hiilgavad inimesed olid hädaohtlikud. Tõestuseks saksa keiser ja see itaalia luuletaja – kuis oli nüüd ta nimi? Ja see nende endi silmamoondaja! Ta ei imestaks sugugi, kui Elderson oleks eraelus hiilgav.

412