Lehekülg:Galsworthy Valge ahv, tlk Tammsaare.djvu/416

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„Võib olla,“ ütles Soames oma vastuväitel püsides; „kuid see oleneb pahest asjadele mitte tahta näkku vaadata.“

„Loodetavasti ei süüdista teie, mr. Forsyte, mind tulevikus, et mina pole asjadele näkku vaadanud.“

Tulevikus! Mis pagan mõtleb see mees sellega?

„Noh, järgmisel juhatuse istungil toon ma selle kõne alla,“ ütles Soames.

„Üsna õige!“ ütles peadirektor. „Kõige parem muidugi asi kohe otsustada, eks?“

Jällegi see ebamäärane pilge, nagu oleks tal midagi veel tagavaraks. Mehaaniliselt vaatas Soames selle mehe sinisetriibulistele kätistele, mis hästi triigitud, tema helekollast vesti ja valgete täppidega sinist kaelasidet – täielik moejünger. Tõusis tahtmine anda talle teine laeng.

„Muu seas,“ ütles ta, „Mont on raamatu kirjutanud, mina ostsin omale ühe eksemplari.“

Mitte ainustki silmapilgutust! Pisut rohkem näitas ehk hambaid – valehambaid kahtlemata!

„Mina võtsin kaks eksemplari – vaene, armas Mont!“

416