Lehekülg:Galsworthy Valge ahv, tlk Tammsaare.djvu/417

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Soamesil oli tundmus, et ta on löödud. See mees oli kaitstud nagu vähk ja libe kui lutsukala.

„Noh,“ ütles ta, „ma pean minema.“

Peadirektor sirutas käe.

„Elage hästi, mr. Forsyte. Olen teile nii tänulik.“

Sõna otsekoheses mõttes surus see mees tema kätt. Segases meeles läks Soames välja. Nii harva oli tema kätt surutud! See hävitas tema tasakaalu. Ja ometi oli see ehk ainult krooniks täielikule näiteetendusele. Kes teab. Temal aga oli aktsionäride kokkukutsumiseks praegu vähem soovi kui varem. Ei, ei! See oli ainult pauk hirmutuseks, aga ta polnud tagajärgi annud. Kuid Butterfieldi pauk oli tabanud, kindlasti! Kui Elderson oleks süüta, siis oleks ta tingimata kuidagi noormehe häbematusele tähendanud. Ometi oli niisugusel mehel küllalt külma verd, et kallaletungi nurja ajada ja teist seega torkida.

Ei! Polnud midagi parata! Süü tõendusest oli ta sama kaugel kui varemaltki; ja tõtt öelda – sellepärast rõõmus. Niisugusel skandaalil poleks mingit mõtet, ta mustaks ainult kogu ettevõtet, direktoreid ja kõike. Inimesed olid nii hooletud, nad ei viitsinud

417