Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/122

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
103

dus’e jõe wahel olewad maad, wõitis 1526 Panipat’i tasangul indialased. Suri 1530.

Babylon (Babel ehk Paabel), wanal ajal Babylonia riigi päälinn, Euphrati jõe ääres; kuulus oma kõrgete ja laiade müüride, Semiramise rippuwate aedade ja Nebukadnetsari lossi poolest. Linna ehitaja olla Belus ehk Semiramis olnud. Nüüd waremetelinn Hilleh.

Babylonia (Piiblis Sinear, Gr. k. Kaldea), wanal ajal kuulus ja wägew riik Asias, Euphrati ja Tigris’e jõgede wahel (nüüdne Irak Arabi). Oli iseseiswa riigina 3800—745 ja 625—538 e. Kr. — B. kõige kuulsam walitseja oli Nebukadnetsar II. Tema hääwitas (604 e. Kr.) Egiptuse üliwõimu Asias, wõitis Tyros’e linna ära ja wiis (580 e. Kr.) Juudamaa elanikud ühes kuningaga Babylonisse wangi. Pärast tema surma hakkas B. riik langema. B. wiimase kuninga, Nabonidi, walitsuse ajal wõitis Persia kuninga Kyros (Piiblis Koores) B. sõjawäed ja tegi (538 e. Kr.) B. isewalitsusele otsa pääle.

Bacchus (l. bakkus, greeklaste Dionysos), wiina jumal. — Bacchuse wend, joodik. — Bacchuse pidu, joogi-pidu.

Bach, Johann Sebastian, (1685—1750), Saksa helilooja ja tubli orelimängija, oli 1723 a. saadik kantor ja muusika-direktor Leipzigis. Ta on suure hulga ilmlikka ja waimulikka muusikatükkisid kirjutanud. Teda peetakse „uuema muusika“ isaks. — B. neli poega oliwad ka kõik tublid muusikamehed ja osawad orelimängijad.

Bachosen, Johann Joseph (1815—87), Saksa õiguse- ja ajaloo-teadlane. Ta on „wõrdlewa õiguse-teaduse“ põhjendaja.

Bacillus (l. batsillus), wt. bakteriad.

Back (l. bäk), Sir Georg (1796—1878), Inglise admiral, leidis oma reisil Põhja jäämeres (1833) suure Kalajõe ehk Backriver’i ja (1834) kuninga Wilhelm IV-ma maa üles.

Bacon (l. beekn), Baco, 1) Roger (1214—1294), Inglise mõttetark ja looduse-uurija (Franciskani munk), Oxfordi ülikooli professor; leidis suurekstegewa klaasi üles. Kirjutas hulga kirjatöösid, millest kõige tähtsamad: „Opus majus“, „Opus minus“ ja „Opus tertium“. Oma suurte ja laialiste teadmiste pärast sai ta nime Dr. mirabilis (imede doktor). 2) Francis, Verulami lord, Inglise riigimees ja mõttetark, snd. 1561 Londonis, nimetati 1619 lordkantsleriks (kohtuministriks), kaotas aga 1621 meelehää wastuwõtmise eest ameti ja auu, suri 1626. Teda peetakse „empirilise (katselise) mõttetarkuse“ isaks. Tema tähtsam kirjatöö on „Novum organon“, milles ta õpetab, et üksi see tõsi on, mis meie meelte abil wõime tähele panna.

Badajoz (l. badahoods), Hispania kindlus ja linn Estremadura’s, Guadiana jõe ääres, 22,500 el.