Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/144

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
125

Dender, Rupel, Maas, Sambre, Durthe. — Kanalide pikkus on B-s u. 800 km. — Saadused: kiwisüsi (4,972 milj. kgr.), raud (526 milj. kgr.), rauamuld, klaas, willad, puuwilla-tööstuse saadused, pitsid, sõjariistad, wili, linad, tubak, punawärwi juur (krapp). — Päälinn: Brüssel. B-s on 9 maakonda (prowintsi): Antwerpen, Brabant, Lääne-Flandern’i, Ida-Flanderni, Hennegau, Lüttich, Limburg, Luxemburg, Namur. Ametlik keel on Prantsuse keel. B-s on 4 ülikooli. (Gent’is, Lüttich’is, Brüsselis ja Löwenis), u. 200 keskkooli ja 6500 algkooli. Raudteede pikkus: 4581 km. — Riigi korraldus. Belgia põhjusseadus (tehtud 1831 a. Inglise seaduste eeskujul, parandatud 1893) annab kodanikkudele ja parlamendile suured õigused. Pääle muu wõiwad kodanikud iga ametniku pääle kohtus kaebtust tõsta, ilma et seks iseäralist luba tarwis oleks. Edasi on neil laialine õpetusewabadus ja wõiwad nad takistamata kõiksuguseid koolisid asutada. Edasi on emakeele tarwitamise õigus laialine, Prantsuse keele kõrwal on Fläämi keelel suured õigused. Ka wõib igaüks weel oma usku wabalt tunnistada, ja ei ole kiriklise abielu sundust olemas. Põhjusseadus ütleb, et iga wõimu hallikas rahwas on. Riigipää, kuningas, pärib oma ameti, aga kui tal meestesoost pärijaid enam ei ole, siis wõib ta enesele järeltuleja ainult rahwa-asemikkude kogu, parlamendi, nõuus-olemisel nimetada. Seadusi anda ja walitseda wõib kuningas ainult parlamendi kaastegewusel ja hääkskiitmisel. Kuninga poolt nimetatud ministrid peawad parlamendi usaldusemehed olema. Kuningas wõib parlamendi laiali saata, aga uued walimised peab ta määratud aja jooksul ette wõtta laskma. Iga nowembrikuu teisel teisipäewal algab parlament koosolekuid ja jääb selle järel wähemalt 40 päewa kokku, siis ei ole riigipääl laialisaatmise õigust. Kuninga palk määratakse parlamendi poolt ära. (Ta on praegu 3110 miljoni franki.) Parlament on kahekojaline. Alamkojas on iga 40 tuhande elaniku kohta üks saadik. Walimiseõigus on üleüldine, otsekohene ja salajane, aga mitmesugune. Walida wõib iga meeste soost kodanik, kes wähemalt 25 aastat wana on ja ühel kohal wähemalt aasta aega on elanud. Kaks häält on esitiks igal mehel, kes wähemalt 35 aastat wana, naesemees wõi lesk on ja aastas 5 franki otsekoheseid maksusid maksab, ja teiseks igal mehel, kel wähemalt 2000 franki liikumata warandust on wõi riigi hoiukassas kapitali, mis aastas wähemalt 100 franki kasusid kannab. Kolm häält on: 1) neil, kes ülema keskkooli on lõpetanud, 2) neil, kes awalikku ametit on pidanud wõi peawad ja 3) warandusega naesemeestel, kes üle 35 aasta wanad on. (1902. andsiwad ligi 112 miljoni walimiseõiguslist omad hääled ära. Neist oli ainult üks hääl 924 tuhandel, kaks häält