Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/193

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
166

34 ülemkoja liige, whigi erakonna kõige parem kõnemees. Kirj. „Essay on the Britisch Constitution“, „Sketches of statesmen of de time of George III“ jne.

Brounow, Peter Iwanowitsch, Wene ilmadeteadlane (metreolog), snd. 1852; on kirjutanud pääasjalikult tsiklonide liikumise ja tormide ettekuulutamise üle.

Brousse (l. bruss), Paul, Prantsuse sotsialist, snd. 1842 a., õppis arstiks. Oli noorel põlwel anarhist, hakkas aga 70 aastate lõpul paremale poole nihkuma. Guesde wastu, kes Marxi jünger on, algas ta wõitlust, mille tagajärg tööliste erakonna lahkuminek (1882) oli. Pärast tegi Brousse, kes paranduste politikat soowitas, Jaurès’iga ühendust, ja kui 1905 a. sotsialistide ühinemine tuli, astus ka tema uude erakonda. 1906 a. saadik on ta Prantsuse saadikutekogu liige.

Brown (l. braun), 1) John (1735—1788), Inglise arst. Kirj. Elementa medicinae. 2) Robert (1773—1858), Inglise taimeteadlane, reisis 1801—5 Australias; molekulide-liikumise ülesleidja.

Browning (l. brauning), Robert (1812—89), Inglise luuletaja. Kirj. näitemängusid, luuletusi jne. Tema abikaasa Elisabeth (1809—61) oli ka luuletaja. Kirj. Aurora Leigh jne.

Brown-Sequard (l. braun-sekaar), Charles Edouard (1818—94), kuulus Prantsuse arst, tegi tähtsaid ja terawaid uurimist were kokkuseade, selgroo-üdi ja selle haiguste, langetõbe jne. kohta. Tema kirjatööde arw on u. 500. Need on jaolt Prantsuse, jaolt Inglise keeli kirjutatud.

Bruce (l. bruus), kuulus Schoti ülimusta suguwõsa. Selle soo liige Robert B. nõudis 1286 asjata Schoti trooni omale. Tema poeg Robert I (1274—1329) walitses Schotimaa üle 1306—29 ja wõitis inglased 1314 Bannockburni juures. Robert I. poeg David II. (1321—71) walitses 1328—71 (tema oli 1346—57 inglaste käes wangis). Pärast David II. surma sai Stuart’i suguwõsa Schoti troonile. — 2) James (1730—94), Inglise Afrikareisija. oli 1762 konsul Algerias, reisis P.-Afrikas ja Abessünias.

Bruch, Max, Saksa helilooja, snd. 1838 Kölnis, on 1890 a. saadik Berlini kunsti-akademia professor. Kirj. wiiulikontsertisid, sümphoniad, operid („Lorelei“, „Hermione“), laulusid ja oratoriumisi („Odysseus“, „Achilleus“, „Tulerist“, „Gustaw Adolf“ jne).

Brugsch, Heinrich Karl, Egiptuse elu ja olu tundja (ägyptolog), snd. 1827 Berlinis, on wäga palju kirjatöösid wanaaegse Egiptuse keele ja Egiptuse muinasolude üle awaldanud. Suri 1894 Berlinis.

Brumaire (l. brümäär), udukuu. Prantsuse esimese rewolutsioni aegses kalendris teine kuu aastas (23. oktobrist kuni 21. nowembrini). —