Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/195

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
168

kradid ta omaks wabariigi presidendiameti kandidatiks, ja siis weel 1900 ja 1908. Esimene kord wõitles ta hõberaha eest, teine ja kolmas kord trustide ja imperialismuse wastu, aga ikka jäi ta wähemusesse. Bryan oskab inimesi soojaks teha ja neile iseäranis nende kohuseid meelde tuletada. Tema on wahest rohkem südametunnistuste ärataja kui politikamees.

Hariduse sõnaraamat Bryonia.png

Bryonia.

Bryonia, taim kõrwitsade sugukonnast; mürgine; kaswab Lõuna-Wenemaal.

Buckle (l. bökl), Henry Thomas (1821—62), Inglise ajalooteadlane. Kirj. „Civilisation in England“. Sellel raamatul oli suur mõju hariduse-ajaloo teaduse edenemise kohta.

Budapest (l. buda-pesht), Ungari kuningriigi päälinn, Donau jõe ääres. Endisel ajal oli Buda ja Pest kaks ise linna, nimelt: Buda (Ofen) Donau paremal ja Pest Donau pahemal kaldal. A. 1874 ühendati nad üheks ainsaks linnaks. Praegu elab B-s u. 800,000 in. Linnas on palju wäga toredaid ehitusi. B. on Ungari waimlise ja ainelise elu keskoht. Siin on ülikool, Ungari teaduste-akademia jne.

Buddha (Sanskriti k. „walgustatud“), Siddharta auunimi, Buddha usu põhjendaja, sündis Sakja soost u. 550 e. Kr. Põhja-Indias. Teda kaswatati Brahma usus üles. Kahekümne aasta wanaduses jättis ta naese ja lapse maha ja läks kerjajana maailmasse. Seitse aastat rändas ta tõtt otsides, paastudes ja iseenesega wõideldes ümber, kuni ta wiimaks usupuhastajana rahwa ette astus. Tema õpetuse järel on inimeste wiletsuse põhjuseks himu ja armastus kaduwate asjade järel. Sellest wõib aga inimene see läbi end päästa, et ta maailma rõõmusid, hädasid ja walusid põlgama õpib. Kõike hääd ja paha, mis inimine oma elus on teinud, maksetakse talle pärast surma seega kätte, et ta, kas inimese ehk elaja kujul, uuesti maailmasse ilmub. Inimese pääotstarbe aga on nirwanasse päästa, s. o. Jumalaga ühendusesse saada. B. usus ei tehta seisuste wahel wahet. B. usk lagunes ruttu Indias laiale. Tema on praegu Ceylonis, Nepalis, Bhutanis, Taga-Indias, Tibetis, Hiinas, Japanis ja Mongolias walitsew usk.

Budenz, Joseph (1836—92), Ungari keeleteadlane, õppis Marburg’i ja Göttingen’i ülikoolides keeleteadust, waliti (1862) Ungari teaduste akademia liikmeks, pidas