Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/217

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
190

Charcot (l. sharkoo), Jean Martin (1825—93), kuulus Prantsuse waimu- ja erguhaiguste arst.

Charité (Pr. k., l. sharitee), halastus; haigemaja nimetus.

Charitad (Gr. k.), kenaduse jumalad: Aglaîa, Euphrosyne ja Thalia.

Charlatan (Pr. k., l. sharlataan), petis; hoopleja, kiitleja.

Charleroi (l. sharlroa), Belgia linn Sambre jõe ääres; 25,000 el.; raua- ja söe-kaewandused.

Charles (l. scharl), Alexe César, (1746—1823), Prantsuse wiisikateadlane; esimene, kes õhulaewu wesinikuga hakkas täitma.

Charleston (l. tsharlstn), kaubalinn Lõuna-Caroli’nas (Põhja-Amerikas), Atlandi okeani ääres; 56,000 el.

Charlottenburg (l. sharlottenburg), Preisi linn Brandenburg’is, Spree jõe ääres; 229,700 el.

Charon, Greeka muinasjutu järel allmaailma parwemees, kes surnute hinged üle Acheron’i jõe manalasse wiis.

Charta (Lad. k., l. harta, „kaart“) paber, keskajal tähtjas paber, dokument. „Magna Charta,“ suure paberi nime kandis wabaduste-kiri, mille Inglise kuningas Johan Ilma-maata oma wasallidele 1215 a. andis. „Charte“ (l. shart) nimi oli ka põhjusseadustel, mis Prantsusemaal 19. aastasaja algusel anti. Inglastel sai „charta’st“ „charter“ (l. tsharter), mis praegu eesõiguste-kirja tähendab.

Chartismus (l. tshartismus), demokratline liikumine Inglisemaal 1837—1848. Tema tõusis sellepärast, et töölistele walimiseõigust ei antud. Teda edendas tööliste wilets seisukord, tööpuudus, kallid wiljahinnad, odawad tööpalgad ja töökaitse puudus. Hoogu andis talle, et uus waesteseadus waesed sunnitöölisteks tegi. Töölised lootsiwad kõigele wiletsusele lõppu teha wõiwat, kui nad politilise hääleõiguse saawad, mis nende arwates parlamendi nende kätte pidi andma. 1832 anti uus walimiseõigus, mis walijate arwu küll suurendas, aga töölised ilma hääleõiguseta jättis. Radikalsed nõudsiwad alamkojas üleüldist walimiseõigust edasi, aga asjata. 1837 seletas walitsus, et 1832 a. seadus lõpulik walimiseõiguse parandus on. Siis tegiwad radikalsed parlamendi saadikud tööliste juhatajatega ühendust ja seadsiwad ühel nõuul programmi kokku, mille täitmist rahwas nõudma pidi. Selle pääpunktid oliwad: 1) Igal täisealisel mehel peab hääleõigus olema. 2) Hääleandmine peab salajane olema. 3) Parlament tuleb iga aasta uuesti walida. 4) Walimisekonnad peawad ühesuurused olema. 5) Parlamendi liikmetele tuleb palka maksta. 6) Walida wõib ka neid, kel warandust ei ole. Edasi: Waesteseadust ja wabrikuseadusi tuleb parandada, sissetuleku maks tuleb sisse seada j. n. e. Sellele programmile anti rahwa wabaduste-kirja (rahwa charte ehk