Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/229

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
198

Circe (Gr. k. „Kirke“), 1) Roma muinasusu järel ilus nõia-naine, kes Aia saarel elas ja inimesi elajateks nõidus; 2) (piltlikult) ilus kuritahtline naine.

Circus, (Lad. k.), wt. tsirkus.

Cirkel (Lad. k. circulus), wt. tsirkel.

Cirkulation (Lad. k., l. tsirkulatsion), ringkäik (näit. were jne.)

Cirkular (E. k. tsirkulaar), ringkiri.

Cirsium acaule, wt. warreta-karuohakas. C. lanceolatum, wt. aiawarwas; c. olenaceum, jänesekapsas; c. palustre, soo-karuohakas.

Cirta, wanal ajal Numidia päälinn. Nüüd Konstantine.

Cis (Lad. k., l. tsis), siinpool-olew. Selle sõna wastand on trans, mis „säälpool-olewat“ tähendab.

Cisálpiline, Alpi mägestikust siinpool-olew. — C. wabariik, riik, mille Napoleon I. Ülem-Italiasse 1797 a. asutas. Riigi päälinnaks oli Milano ehk Mailand. A. 1802. anti talle Italia wabariik nimeks.

Cisleithánia (l. tsisleitania), siinpool (Wieni linnast arwatud) Leitha jõge olewad Austria-Ungari maakonnad.

Cispadániline, siinpool Po-jõge olew. — C. wabariik, Ülem-Italia riik, mille kindral Bonaparte 1796 a. asutas; ühendati 1797 a. Cisalpiise wabariigiga.

Cistercienslased (l. tsistertsiènslased), munga ordo, mille Benedikti-munk Robert Cisteaux’sse, Prantsusemaale, Dijoni lähedale (1098) asutas.

Citadélle (l. tsitadelle), keset linna olew kindlus, millel uue aja sõjas enam palju wäärtust ei ole.

Cité (Pr. k.), linn.

Cito (Lad. k.), ruttu, nobedasti.

Citoyen (Pr. k., l. ssitoajäng), kodanik.

Citrus auranticum, wt. apelsinipuu. C. medica, wt. tsitronipuu. C. vulgaris, wt. pomerantsipuu. C. limonium, wt. tsitronipuu.

City (Ingl. k., l. ssitti), Inglisemaa linn, kus on ehk kus enne on olnud piiskopi elukoht. — London c., Londoni linna kõige wanem osa.

Ciudad (Hisp. k., l. dsiudad), linn.

Civil-list (l. tsiwiil list), würstikoja aastaraha. Sõna on Inglisemaalt pärit ja tähendas esiotsa kodanlist eelarwet, mis kuninga walitsuse all seisis, kuna sest maa- ja merewäe eelarwe lahutatud oli ja parlamendi walitsuse all seisis. Pärast anti terwe eelarwe parlamendi walitsuse alla ja c.-iks jäi ainult see osa, mis riigipää, tema perekonna ja koja hääks läheb. Selle eelarwe osa suuruse määrab nüüd parlament mõnel maal mõneks aastaks, mõnel würsti eluajaks, mõnel kuni uue kokkuleppimiseni ära. C.-i juurde tulewad mõnel pool weel iseäralised aastarahad (apanage’d) täisealiste walitsejasoo liikmete tarwis, teisal ei ole neid olemas. — Civil-listi suurus ühes apanagedega, kus neid olemas, on Austria-Ungaris ligi 9 milj. rubla, Preisimaal üle 7 milj.rubla, Italias umbes 6 milj. rubla, Inglisemaal üle 512 milj. r.,