Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/242

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
211

Crewe (l. kruu), Inglise linn Chester’i krahwikonnas; 42,500 el.

Crimen laesae majestatis (Lad. k.), Majesteedi teotus.

Crispi, Francesco (1819—1901), Italia politikamees. Oli Palermos ja Neapolis adwokadiks. Wõttis 1848 a. mässust osa. Wõitles 1860 a. Garibaldi all. Waliti 1861 Italia saadikutekogu liikmeks. Oli esite pahema ääre mees, aga nihkus järjest paremale poole. Waliti 1876 saadikutekogu presidendiks. Oli 1877—1878 sisemiste asjade ja 1887—1891 ja 1893—1896 pää- ja sisemiste asjade minister, kuni õnnetu sõda Abessiniaga tema kukutas. Tema oli suur Bismarcki auustaja ja kolmiklepingu-sõber ja raiskas palju riigiraha wälise hiilguse pääle ära.

Crocus sativus, sahwranitaim: kaswab metsikult Greekamaal, aga kaswatatakse ka Italias, Hispanias, Prantsusemaal, Austrias, L.-Inglisemaal, L.-Saksamaal ja Schweizis. Temast saadakse n. n. sahwrani.

Crofter (sõnast „croft“, „maja juures olew maatükk“), wäike Schoti põllurentnik, kel maad wähem on, kui et ta sellest elada wõiks. — 1886. a. seaduse järel ei wõi maaomanik c.-i minema kihutada, küll aga wõib c. kohast aastase ülesütlemise järel lahkuda ja paranduste eest tasu nõuda. Ka on tal õigus kohta mõnele perekonna liikmele pärandada. Kui ta maaomanikuga rendi poolest kokku ei lepi, siis määrab rendi suuruse sellekohane kommisjon ära.

Cromer (l. kroomer), lord, enne Evelyn Baring, tähtjas Inglise riigimees (snd. 1841). Oli 1883—1907 Egiptuse walitseja ja edendas seda maad suurel wiisil.

Crompton (l. krömtn), Samuel (1753—1827); Inglise inshener; ketramisemasina ülesleidja.

Cromwell (l. krom-ueel), Oliwer, Inglise riigimees, snd. 1599. Waliti 1628 parlamendi liikmeks. Wõitlus kuninga Karl I-se, kes wägiwaldselt walitses, ja parlamendi wahel, kes rahwa õigusi kaitses, läks päew päewalt ikka põnewamaks. Kuningas ajas wiimaks parlamendi kodu ja walitses 11 aastat ilma parlamendita, kus juures ta iseäranis waljusti puritanlasi taga kiusas. Rahapuuduse pärast aga oli 1640 a. kuningas Karl I. sunnitud parlamendi uuesti kokku kutsuma. Nüüd sündis kuninga ja parlamendi wahel awalik sõda. C. asutas ja korraldas esimese parlamendi sõjawäe, wõitis (1645) Naseby lahingus kuninga poolehoidjad, mispääle Karl sunnitud oli Schotimaale põgenema. Schotlased aga andsiwad (1647) kuninga parlamendi kätte jälle tagasi. Parlament mõistis nüüd kuninga surma, ja 1649 a. tapeti ta ära. Iirimaal sündis mäss, mille C. weriselt maha surus. Schotlased, kes Karl I. poja õigusi kaitsma hakkasiwad, wõideti 1656 Dunbari juures ära. C. oli nüüd Inglisemaa täielik walitseja. Pika parlamendi läkitas ta kodu. Uue parlamendi kutsus