Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/248

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
217

Gustav Wasa omale kuningaks. Fredrik I. (1523—33) sai ka walitsejaks Norramaa üle. Pärast tema surma sündis n. n. krahwi-sõda, s. o. sõda aadeli ja waimuliku seisuse, kodanikkude ja talupoegade wahel, kus juures talurahwas oma wiimased wabadused kaotas, nii et pärisorjusesse langes. Wiimaks sai Kristian III. kuningaks. Tema walitsuse ajal pani Bugenhagen Lutheruse kirikule Daanimaal kindla põhja. Kristian IV (1588—1648) pidas sõda Rootsimaaga; wõttis osa ka kolmekümneaastasest sõjast, kus ta aga lüüa sai. Fredrik III. (1648—70) kaotas ülemwalitsuse Schleswigi üle ja pidi Roeskilde ja Kopenhageni rahulepingute järel ka Schonen’i, Hallandi ja Blekingen’i ja Bohuslän’i jäädawalt Rootsimaale jätma. See maade kaotamine sundis sisemises walitsuses uuendusi ette wõtma. Aadeli-seisuse üliwõim murti ja n. n. kuningaseaduse läbi pandi „kuninga isewalitseja wõimusele“ alus. Asjata katsus Kristian V. (1675—99) kaotatud maid tagasi wõita. Ta sai (1667) Oldenburg’i, mis aga 1773 a. Gottorpi suguwõsale anti. Fredrik IV. sai Põhjasõja ajal (1720) Gottorp’i Schleswigi. Kristjan VII. (1766—1808) ajal tegi minister Bernstorff riigis tähtsaid parandusi, mida Fredrik VI, kes 1808 a. saadik oma waimuhaige isa kaaswalitseja oli, jatkas. Kõige päält kaotati talurahwa pärisorjus ära. Rahwakoolile pandi kindel alus; aadeli-seisuse eesõigusi kitsendati. Põlluasjandus, tööstus ja kaubandus hakkasiwad õitsema. Aga pea tuliwad rasked ajad. Napoleoni suurte sõdade ajal katsus D. erapooletu olla. Sääl aga ilmus (1807) Inglise laewastik äkitselt Kopenhageni linna alla, laskis seda suurtükkidega ja häwitas Daani laewastiku täitsa ära. Daanimaa ühendas end nüüd Prantsusemaaga, kaotas (1814) Norramaa, aga temale anti (1815) Lauenburg ja Holstein asemele. Kristian VIII ajal (1848) sai D. konstitutsioniliseks riigiks. Fredrik VII (1848—63) pidas Schleswig-Holsteiniga, kes Daani alt lahti tahtsiwad saada, 3 aastat 1848—51 sõda. Kristian IX (1863—1906) ajal süttis Preisi ja Austriaga Schleswig-Holsteini pärast uuesti sõda, mis 1864 a. seega lõppes, et Wieni rahus Daanimaa sunnitud oli Schleswig-Holsteini ja Lauenburg’i käest ära andma. — Daani keel ja kirjandus: Daani keel on põhjapoolne haru Germani keelekonnast. Tema langeb kahte päämurdesse: 1) Ida-Daani murre (räägitakse saartel Jüüdimaa idarannal) ja 2) Lääne-Daani ehk Jüüdi murre (räägitakse Jüüdimaal ja Põhja-Schleswig’is. Kirjakeeleks sai Daanikeel alles 16. aastasajal. — Daani ilukirjanduse päris-põhjendaja on Holberg (sr. 1754). Tema tööd jatkasiwad ja edendasiwad Baggesen, Oehlenschläger, Ingemann,