Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/4

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
2

riigis, pääle Norra- ja Türgimaa leida. Wt. mõisniku seisus.

Aadrilaskmine, were wähendamine soontes see läbi, et aadriraua wõi lantseti abil weresoon awatakse. A-e juures nööritakse käewarss wõi jalg ülewalt poolt seda kohta, kust werd mõeldakse lasta, tarbekohase sidemega kõwasti kinni, mis läbi tõmbsooned üles paisuwad, nii et neid hästi näha on. Pärast tuleb haaw kinni siduda ja temale wähemalt 24 tundi

Hariduse sõnaraamat Aadrilaskmine.png

Aadrilaskmine.

rahu anda. Sidet wõib 3­ päewa pärast ära wõtta. A. oli wanasti wäga moodis, nüüd aga tarwitatakse teda harukordadel. Aadrilaskmist toimetagu üksi arst.

Aalberg, Ida, kuulus Soome naisnäitleja, snd. 1858 Leppäkoskil Janakkala kih., Häme läänis. Ta on oma näitlemisekunsti pärast niihästi Soomes kui wäljamaal rohkesti kiitust leidnud. Astus pärast oma esimese mehe, adwokat Kivekäs’e surma parun Üxküll-Gyllenbandt’iga abielusse.

Aalborg (l. oolborj), Taani linn Jüüdimaa (Jütlandi) poolsaarel, Limfjordi ääres; umbes 20,000 el.

Aalesund (l. oolsund), Norra sadamalinn.

Aali Pascha, Mehemed Emin (1815—71), Türgi edumeelne riigimees, oli 1845—61 kuus korda Türgi riigi pääminister ehk suurwesir.

Aallotar (Sm. k. „laente tütar“), Soome muinasusus weehaldjas.

Aalst (Alost, Aelst) Belgia linn ja kindlus Ida-flanderis, Denderi jõe ääres; 26,000 el.

Aamutar (Sm. k. „hommiku tütar“), Soome muinasusus hommiku walitseja.

Aar (Aare), Rheini jõe pahem haru, algab Berni Alpidest, jookseb läbi Vrienzi ja Thuni järwe; 280 km. pikk. Kõige suurem jõgi Schweizimaal.

Aargau, Schweizi kanton; 1404 rkm. suur, 206,500 in. Päälinn: Aarau.

Aarhus (l. oorhuus), Daani linn Jüüdimaa (Jütlandi) poolsaarel, Kattegati ääres; 52,000 el.

Aasen (l. oosen), Ivar Andreas (1813—96), Norra keeleuurija, püüdis Norra keelt Taani keele mõju alt wabastada ja andis seks otstarbeks Norra rahwakeele keeleõpetuse (grammatika) ja sõnaraamatu wälja, mille