Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/57

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
47

des. Kirj. romanisid, muinasjuttusid, näitemängusid ja reisikirjeldusi. Tema muinasjuttudest on mõned ka Eesti keelde tõlgitud.

Andes’i mägestik, wt. Kordilleri mägestik.

Andidshan, Wene linn Turkestanis, Fergana piirkonnas.

Andórra, wäike wabariik Pyrenäi mägestikus, Prantsuse- ja Hispaniamaa piiril, 452 rkm. suur, 5200 in. Päälinn: A. la Vieja. Kaitseõigus selle wabariigi kohta on Prantsusemaal ja Hispania Ses de Urgeli linna piiskopil.

Andrassyd (l. ándrashid), Ungari riigimehed. 1) Gyula (Julius) krahw (1823—1890), mõisteti mässust osawõtmise eest surma (1850), sai aga hiljem armu ja pidas (tähtsaid riigiametisid. 1867—71 oli ta Ungari pääminister ja 1871—79 Austria-Ungari wälimiste asjade minister. 2) Julius, esimese noorem poeg (snd. 1860), waliti 1884 saadikutekogu liikmeks. Nagu ta isa, nii hoidis ka tema wabameelsete poole. Wekerle walitsuse ajal (1892 kuni 1895) pidas ta esiti sisemiste-asjade-ministri abilise, siis hariduseministri ja wiimaks kojaministri ametit. 1904. a. lõpul algas ta oma poolehoidjatega (wabameelsete dissidentidega) walitsuse wastu terawat wõitlust. 1905. a. walimistel saiwad ta poolehoidjad 23 kohta. Nüüd pakuti A.-le pääministri kohta, aga tema ei wõtnud seda vastu, waid soowitas enese asemel Kozsuthi kui enamuse juhatajat. Kui wiimaks ühendatud erakondade ministerium Wekerle juhatusel (1906. a. märtsikuul) kokku seati, sai A. sisemiste-asjade ministri koha. Tema ülesandeks jäi tähtsat walimise-õiguse parandust ette wõtta. Tema ja ta poolehoidjad (wabameelsed dissidendid), kes ka põhjusseaduse-erakonna nime kannawad, on (nagu Tisza wabameelsedgi) Austriaga 1867 tehtud lepingu poolt, nõuawad aga põhjusseaduse juurde jäämist ja mõistawad wägiwalla-politika hukka.

Andréas, Ungari kuningad. 1) A. I., walitses 1046—60, wõitles (1049 kuni 52) õnnelikult Saksa keisri Heinrich III wastu, sai (1060) oma wenna Bela wastu wõideldes lahingus surma. — 2) A. II, walitses 1205—35, käis 1217 Palestinas ristisõjas. Tema walitsuse ajal 1222 sai Ungari rahwas oma esimese riigipõhjusseaduse, bulla aurea, milles mõisniku-seisuse eesõigused kindlasti ära määrati.

Andréase orden, Wene kõige kõrgem orden ehk auumärk, Peter I. poolt 30. now. 1698 asutatud. Teda antakse ainult keiserliku perekonna liikmetele ja neile kõrgematele auukandjatele, kellel juba Aleksander-Newski ja Anna esimese järgu orden on. Ordeni-märgiks on kuldne, must-emalleeritud, kahepääga kotkas, kelle pääl kuldne, tumesinine emalleeritud rist, mille neljas otsas tähed S. A. P. R. (Sanctus Andreas Patronus Russiae, s. o. Püha And-