Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/83

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
68

Shenkurski ja Pinega. A. kubermangu juurde arwatakse: Nowaja-Semlja, Kalgujewi, Waigatschi ja Solowetski saared. Päälinn: Arhangelsk.

Aria (It. k.), suurem ühehäälega laulutükk muusika kaasmänguga.

Ariadne, Greeka muinasjuttudes Kreta kuninga Minos’e tütar. Tema aitas Greeka kangelast Theseus’t niidikera abil eksihoonest ehk labyrinth’ist wälja tulla. Theseus jättis A. aga Naxos’e saare kaljule maha, kust Dionysos ta päästis.

Arialased (Sanskriti k. aryas). Brahma usu pühades kirjades nimetatakse a-steks üht India põlluharijat rahwast, kes Iranist Pandschabisse wälja rändas ja säälsed algelanikud ära wõitis. Meie ajal kutsutakse arialasteks kõiki Indo-Germania rahwaid, kelle algkodu Irania kiltmaal Aria maakonnas oli.

Ariánlased, wt. Arius.

Aríon, Greeka laulja, Methymnast (Lesbose saarelt) pärit. Elas 600 e. Kr. Teda peetakse dithyrambos’e ülesleidjaks.

Ariósto, Lodovico, Italia luuletaja, snd. 1474 Reggios, suri 1533 Ferraras. Tema tähtsam luuletöö on „Orlando furiosa“ (Pöörane Roland), milles Karl Suure kangelase Orlando wägitöödest jutustatakse.

Aristarchos, 1) A. Samosest, Greeka täheteadlane, elas 280—260 e. Kr., õpetas juba sel ajal, et maakera liigub. 2) A. Samothrake’st, Greeka keeleõpetlane ja arwustaja, elas 2. aastasajal Aleksandrias.

Aristeides (Lad. k. Aristídes), Athena wäeülem ja riigimees, snd. umbes 540 e. Kr., juhatas greeklasi Marathoni lahingus, aeti Themistokles’e ettepanekul 483 isamaalt ära, kutsuti aga 480 jälle tagasi, juhatas athenalasi Salamis’e ja Platää lahingutes, asutas 476 Athena mereühenduse, suri kehwana 468. A. oli kuulus oma õiguse armastuse poolest.

Aristippos, Greeka mõttetark, Sokratese õpilane, Kyreneä ehk hedonilise mõttetarkuse kooli põhjendaja, elas umbes 380 e. Kr. Tema õpetuse järel on „elumaitsmine“ kõige kõrgem elu eesmärk. Siisgi on kõik üleliigne inimesele kahjulik.

Aristokrátia (Gr. k.), „kõige paremate walitsus“, mõne üksiku mehe, wõi ülemate, wägewamate klasside walitsus, demokratia ehk rahwawalitsuse wastand. Meie aja riigid on, kas demokratiad, nagu: Prantsusemaa, Schweiz, Põhja-Amerika Ühisriigid ja teised, kus wõim täiesti rahwa käes on, wõi aristokratia ja demokratia wahelmised, kus osa wõimu üksikute inimeste, osa rahwa päralt on. Würstiriikides jagawad würstid wõimu rahwa ja ülemate klassidega wõi alam- ja ülemkojaga. Kus alamkoja walimiseõigus nii on, et rahwa enamusel palju mõju ei ole, s. o. kus ka alamkoja liikmed ülemate klasside poolt walitakse, sääl wõidakse küll aristokratiast kõneleda. —