Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/104

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Kui kuningas Darno oma kõne oli lõpetanud ja ära seletanud, et nad muul wiisil wõidu saamise peale ei wõida loota, wõeti ka nõuks, tema nõuu järele käia ning kõik, mida kaitsta ei arwatud jõuda, ise ära häwitada, et waenlased muud midagi eest ei leiaks kui lageda maa. Kui Kuurlased oma maa laastamisega walmis oliwad, siis läks kuningas nendega kõige kindlamasse kantsi, kuhu toidu tagawara mitmeks ajaks kokku oli weetud.

Froto tuli warsti peale selle Kuuramaale ja piiras oma suure wäega linna ümber. Kõik tormijooksmised linna peale oliwad asjata. Kuurlased paniwad nii wapraste wastu, et Froto juba wõitmise lootuse pea maha jättis. Aga seal tuli targale waenlasele kawal nõuu. Ta laskis salaja oma laagrisse sügawad kraamid kaewada ja mulla korwidega nõnda ära kanda, et Kuurlased midagi ei märkanud. Siis saiwad kraawid pealt halja rohuga kinni kaetud, nagu oleks kõik kindel maa. Nüüd läks ta oma sõjawäega kantsi alt ära, nagu oleks tal nõuu sõdimist katki jätta. Kui Kuurlased seda nägiwad, tuliwad nad kantsist wälja sõjamoona riisuma. Häkiste pööris Froto oma peljupaigast tagasi, surus Kuurlased oma sala kraawide peale, kuhu nad hunniku kaupa sisse langesiwad ning ära saiwad tapetud ehk wangi wõetud. Wõit oli täieline, ning Kuurlased saiwad Daani riigi alamateks.


40. Kuningas Harduan.

Kuurlaste ärawõitmise läbi oli Froto uut julgust ja wõiduhimu saanud. Enne kui oma sõjawäega kodu