Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/121

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


ikketa elasiwad. Selle wastu räägib küll see sündmus, et kui

b. Oleg (879—913) Ruriku järele walitses ja Smolenski ja Kiiewi linna (882) ära wõitis, siis oliwad ka Eestlased tema sõjawägedes. Ta tegi Kiewi oma pealinnaks ning läks 907 suure maawäega ja 2000 laewaga Byzanzi ära wõitma, kust ta lõpmata palju warandust ja kauplemise priiust oma maa kaupmeestele tõi. Igal Wenelasel, kes Byzanzi tuli, ei olnud seal üksi luba ilma tollita kaubelda, waid sai ka 6 kuud prii ülespidamise ning tagasi tulekuks teemoona ja muid reisi tarwitusi linna poolt ühes 93). Ka selles sõjas oliwad Eestlased jälle Wenelastel abis ning saiwad nüüd ka wõidetud warast ja muust kasust osa 94). Sellest ajast saadik wõttis Byzanzi keiser kõik Dnepri jõge kaudu reisiwad kaupmehed oma juures kui armsaid külalisi wastu. Ka Eestlased on Byzanziga ja teiste hommiku maadega kaubelnud 95). — Järgmine Wene würst

d. Igor (913—945) käis 941 ja 944 jälle Byzanzi wastu sõdimas ja tal oliwad palgatud sõjawäed. Warägid saiwad Kiewist üksi iga linna elaniku käest 2 griiweni (Greeka naela hõbedat). Siis ei olnud mitte enam Eestlasi ta sõjawäes. Wistist oliwad nad ka Olegi sõjawäes palgalised ehk priitahtlikud aitajad olnud, sest alamatega ei oleks Wenelased wistist mitte sõjasaaki jaganud, nagu Eestlastega sündis 96). Kiiewi riik oli wägiwaldseks allasundimiseks ka liig kaugel. Eestlaste õhtupoolsed naabrid Rootslased, Norralased, Daanlased, Gootid ja Preislased pidiwad nendega niisama õrnalt ümber käima kui