Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/131

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


ajast on weel mõned Kalewitööd järele jäänud. Otepeast põhja poole käib Wõrumaantee, Lõunapoolt Kuuste mõisat ühest kindluse wallist üle, mis Wirtsjärwest kuni Peipsini ulatab ja wistist selle tarwis on ehitatud, et Wenelased põhja poole Eestimaale ei saaks tungida 17). Rahwas nimetab seda walli „pikk mägi“. Ta kõrgus on 20 jalga, laius alt 35—40, ülewelt umbes 20 sammu. Ka endise kraawi jäljed on weel täieste selle kunstliku pikamäe kõrwal olemas, mis tunnistab, et meil siin inimeste kättetöö ees seisab ja ei mitte loodud mägi. Mitmes kohas on see maawall kiwidest tehtud, kuna suurem jagu ainult mullast ja sawist kokku kantud näib olema 18).


57. Ristisõidud.

a. Monomachi ajal algasiwad Europas ristisõidud, millede mõju ka Eestlaste keskel tunda oli. Daanlased, kes siiamaale tihti Eestlaste peale oliwad tulnud, pidiwad nüüd oma sõjariistu rohkem mujale poole tarwitama ning Eestlased jäiwad esiotsa ristisõitudest puutumata ja wõisiwad rahus elada, kuni Saksa riigi wõim kaswas ning kauplemises tähtsaks tõusnud Liiwimaad oma alla heitma hakkas.

b. Daani kuninga Olaf Hungeri ja Wene würsti Wsewolodi walitsuse ajal oli Eestimaal

Suur nälg, millest Nestor (1091) kirjutab: Selsamal aastal oli üks märk päikese külles, nagu oleks ta täieste ära kadunud ja ainult wähe weel järele jäänud nagu kuust. Ja see sündis 21. Mail, kell 2 19). Ühtlasi kuuldi suurt paukumist maa sees, mis palju ini-