Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/148

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.



63. Merelahing.

Kui 1203 piiskop mitme suurtsugu mehega ja hulga ristisõitjatega Saksamaalt Liiwimaale tagasi tuli, sai ta merel Saaremaa Eestlastega kokku. Nad tuliwad Daanimaalt 16 laewaga, kus nad hiljuti ühe kiriku oliwad ära põletanud ja paljaks riisunud, inimesi tapnud ja wangi wõtnud ning palju muud warandust kokku riisunud. Ristisõitjad hakkasiwad kohe sõja wastu walmistama, et paganatele nende kurja kätte maksa. Saarlased aga ütlesiwad, et nad Kristlastega rahu olla teinud, mispärast sõda tulemata jäi. Kui Sakslased Gootlandi oliwad jõudnud ja nägiwad, et paganaid nende rööwitud waraga Wisbi linna alt rahuga mööda lasti minna, nurisesiwad nad wäga linna kodanikkude ja kaupmeeste üle, et nad paganaid rahuga oma teed lasewad käiä. Linna rahwas aga ei pannud seda nurisemist tähele ega läinud Saarlaste peale. Siis läksiwad ristisõitjad piiskopi lubaga paganate wastu sõtta. Eestlased seadsiwad endid wastupaneku peale walmis, kui pealetungimist märkasiwad. Sakslastel läks korda kaks Eesti laewa ümber piirata, kus palju wangis Kristlasi ja riisutud preestrite riideid peal oli, ning Wisbi linna wiia. Ligi 60 laewa meest leidsiwad nende laewade peal, Eestlaste poolt surma. Kolmanda laewa, kuhu kõigest 8 meest järele jäänud, põletasiwad Eestlased ise ära, sest et ta nii wähe meestega waenlaste käest ära ei oleks wõinud peaseda. Waenlased aga ei pidanud teda ka mitte omale saama, kui nad teda enam kaitsta ei jõudnud.