Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/173

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


weed kõwaks teinud, ning uus Eestimaa piiskop Dietrich läks 4000 ristisõitjaga ja niisama palju Liiwlaste ja Lätlastega jõulupühade ajal Ugaunia maale. Selle metsa sõõru juures, kus hiljuti sõda oli peetud, jäiwad ristisõitjad puhkama ning saatsiwad Lätlased ja Liiwlased ümberkaudu riisuma, kes Soomelinde ja Waiga maakonnad paljaks tegiwad, inimesed ära tapsiwad ja mõned ahelasse paniwad. Kolm päewa kestis see rüüstamine. Siis läksiwad nad edasi Järwamaale, kus suure ja ilusa Kareda küla paljaks rööwisiwad ja ära põletasiwad. Siit läksiwad nad suure waraga ja hulga wangidega üle Wirts järwe tagasi Liiwi maale.

Warsti peale nende tuli Nowgorodi kuningas Mstislaw 15000 mehega Waigasse, kus ta Sakslastega lootis kokku saada. Aga et need ära oliwad läinud, läks ta siit edasi Järwa ja Harju maale, piiras Warbla linna ümber ning pööris rahuga koju tagasi, kui siit 700 marka nahku oli saanud.

Eestimaa piiskop Dietrich oli wiimsel sõjakäigul näinud, et tal siin weel hakkamist ei olnud, sellepärast pööris ta omastega tagasi, ning saatis preester Salomoni Sakala rahwast ristiusku pöörma (1212). Lembit laskis ta kõige tema tõlkudega ära tappa ning läks omastega Venemaale ja riisus Pihkwa linna paljaks, kuna Wenelased weel Harjumaal laastasiwad.

Kui lätlased kuulsiwad, et Eestlased juba jälle sõjawäge oliwad kogunud, eneste juurde saadetud preestri tema meestega ära tapnud ning Pihkwa linna ära riisunud, siis hakkasiwad nad kartma, et nad wahest ka neile kätte maksma tulewad, ja saatsiwad Liiwlas-