tasiwad, et Lätlased kõik riisujad ära tapnud ning et neil enam midagi anda ei olla. Ka Sakala rahwas, kes oma naabrite õnnetuse pärast wäga suures kartuses oli, saatis rahu paluma ning lubas ristimist wastu wõtta. Sakslased oliwad selle üle wäga rõõmsad ja saatsiwad Kaikewalde Soomemaalt ja Otto ordupreestri neile ristijateks. Need käisiwad ristimas ning läksiwad kartuse pärast warsti jälle Liiwimaale tagasi.
82. Meresõda Saaremaa rannal.
Roomas peeti sell aastal (1215) kiriku nõukogu ära, millest piiskop Albert uue Eestimaa piiskopi Dietrichi ka osa saatis wõtma. Dietrich sõitis Riiast 9 laewa täie ristisõitjatega Saksamaale. Aga juba teisel ööl mere peale saades tõusis kange torm ning ajas laewad Saaremaa randa. Saarlased tundsiwad Riiglaste laewad ära, saatsiwad ruttu käsud üle maa laiali ning warsti tuli hulk laewu merd ja maawäge maad mööda kokku. Maal olejad ehitasiwad merekaldal puuwärkisid, hobusemehed wedasiwad neile kiwa sisse ning lasksiwad merepõhja, et nende läbi sadamast tagasi tuleku teed kinni panna, mis mitte lai ei olnud. Sakslased läksiwad sel ajal maale ja raiusiwad mõõkadega wilja põldudel maha. Seda tegiwad nad mitu päewa. Saarlased oliwad seda näinud, wõtsiwad 8 meest wangi, saatsiwad selle sõnume laiali, et nad Riia piiskopi wangi wõtnud, ning kutsusiwad oma mehed kõigelt poolt kokku. Ühel hommikul koidu ajal näigiwad Sakslased mere oma ümbert laewu täis. Mõned neist wedasiwad puuwärkisid ehk wanu laewu ühes, mis kiwidega merepõhja lasti. Sakslastele tuli
