Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/193

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

meelde tuletas, kaotati ära. Nõnda oli pea terwe Eestimaa 1220 risti weega üle kastetud.

Aga ristiusu ja nende wägiwaldsete wäljalaotajate põlgamine ei lõpnud ära, waid kaswis weel palju enam. Saarlaste wõit Rootslaste üle oli uut julgust annud ning salamahti kogusiwad maa Eestlased ja Saarlased oma malewa kokku ning läksiwad ühendatud jõul Tallinna linna peale. Kõik ristiinimesed saiwad maha tapetud, kes ette juhtusiwad. Tallinn oli kõige suuremas kitsikuses. Ordu palus Riia piiskoppi appi, kes selle tingimisega suure wäe kokku pani, et ordu Sakala ja Ugaunia maast kaks kolmandikku temale annaks, nagu õigus oli. Ordu pidi kitsikuses järele andma. Nüüd sai suur sõjawägi kokku, mis Eestlased werises tapluses ära wõitis. Daani walitsus trahwis neid seega, et kolmekordset kümnest nõudis ning wanemad puude otsa üles poos, mille läbi Eestlaste wiha Daanlaste wastu aga weel kaswis.


III. Elu ja surma peal.


89. Saarlaste wõit Daanlaste üle 1222.

Sõjad läksiwad ikka sagedamaks, wõitlused wabaduse eest kibedamaks. Daanlaste hirmutaw ümberkäimine ärawõidetud maa-rahwaga õhutas wiha ja kättemaksmise tuld ikka suuremaks. Kui ligi paar aastat ka suuremaid wõitlusi ette ei tulnud, siis ei olnud selle põhjus mitte rahulises alla heitmises. Salajas põles