Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/75

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


tarkus, salawägede tundmine ja nõiduse wõim oli wähedele osaks antud ning need wõisiwad seda wäge surmawoodil ainult ühele oma perekonna liikmele päranduseks jätta. Mihkli kihelkonnas elas mõne aja eest üks wanamees pagana aja preestri seisusest 14). Lapsepõlwes oli ta kord oma wanaisa wäljal ühe suure kiwi ees põlwili näinud. Tema läinud juurde ja küsinud, mis ta seal tegewat. Wihaga annud wanaisa talle mööda kõrwu ning ütlnud: „Katsu et sa oma suu pead ja kellegile sellest sõnakestki ei lausu et mind siin oled näinud. Tea aga seda, et meie preestrite pühast sugust oleme ja sel wiisil oma jumalaid peame auustama.“ Mõned uuema aja uurijad on tõendanud 15), et pagana aja Eestlastel küll oma preestri seisus olnud ja et see wanema auuga ühenduses seisnud. Wanemad ajaraamatute kirjutajad räägiwad ka tihti Eesti rahwa juures auusamast seisusest 16), ilma et seda ütleksiwad, kes need auusama, kõrgema seisuse liikmed oleksiwad.


25. Kriiwe.

6—11. aastasajani elas Preisimaa rajal suur ja wägew paganate ülempreestar Kriiwe, keda paganad Elbest Emajõeni niisama auustasiwad, kui Katoliku usulised ristirahwa Rooma paawsti. Tema elukohta nimetati Romoweks 17). See oli juba wanemast ajast kui inimeste meeled mälestasiwad, Kriiwe eluase olnud 18). Kriiwet peetakse mitmelt poolt Littawlaste ja Lätlaste preestriks, kuna Voigt 19) teda üksi Preisi rahwa omaks teeb, aga seal juures ometigi tunnistab, et tema riik