Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/94

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.



B. Muinasjutuline ajalugu.

34. Sissejuhatus.

Igarahwa ajalugu algab 1) muinasaja udus. Aga paksemalt kui kellegi teise rahwa ajalugu, katab muinasaja lugu Eesti minewikku. Kuulsatel kadunud ja praegu elawatel rahwastel oliwad oma ajaloo kirjutajad 2), kelle kirjad juba wäga wanast ajast teadusi toowad. Meil ei ole neid olnud, ja kui meie siiski muinasaja pimedusesse pilku tahame heita, siis need raasukesed kokku korjame, mis siin ja seal ka meie esi-ajaloo kohta on leida. Kõige rohkem raasukesi leiame Skandinawia ja Daani ajaloo kirjutajatelt 3). Nende rahwaste seast tõusiwad juba wäga wanal ajal julged meresõitjad, kes kõik mered läbi purjetasiwad ning igale maale kartust külwasiwad, kuhu nad oma rööwihimus ulatasiwad. Nendest siginesiwad terwes Europas kardetawad meresõitjad, Wikingid 4) ning mere kuningad 5), kes ialgi tahmaste palkide all ei maganud, waid suwel ja talwel mere peal asusiwad, kuna Wikingid talweks kuulsate kuningate kodadesse elama asusiwad. Nende waprust ja julgust ning imelisi juhtumisi lauludes kiideti. Neist lauludest sigis wiimaks suur põhjarahwaste lugulaul „Edda“ 6). See on hallikas, mille järele Gooti, Daani ja Rootsi ajaloo kirjutajad Journandes, Saxo grammatikus, Johannes Magnus, Peetrus Olai, Snorre Sturlesson ja teised oma tööd on walmistanud. Wanemad Liiwi ajaloo kirjutajad, nagu Thomas Hiärne 7), Moritz Brandis 8), Kelch 9) tarwitawad neid sõnumid, kuna mõned uuemad ajaloo kirjutajad 10) neist