Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/97

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.



I. Wabad Eestlased.

35. Sigtuna linna ehitamine.

a. Siggo. Eestlased, Liiwlased, Kuurlased ja Semgallid oliwad rööwihimulised ja julged meremehed, et niisuguseid teisi kuskil enam ei olnud 25). Nad käisiwad arusagedaste Rootslasi ja Gootlasi riisumas ning laastasiwad maad sel wiisil, et Rootsi kuningas Siggo, esimene selle nimega, aga juba wiies kuningas Rootsimaal, nende eest kaitsmiseks Mäleri järwe äärde ühe linna ehitas. Seda linna nimetas ta oma nime järele Sigtunaks 26). See oli ilmaloomise aastal 2004 27). 500 aastat pärast seda ei ole Eestlastest midagi iseäralist kuulda, wistist käisiwad 28) nad ikka wanat wiisi Rootsimaad riisumas, mille eest ka uus linn ei kaitsenud. Alalised tülid Gootlastega, mis ligi 400 aastat järgi mööda kestsiwad, riisusiwad Rootslaste jõuu nõnda ära, et Eestlased 29) nendega tahtmist mööda wõisiwad mängida.

b. Beriko (2493). Mõlema Riigi tülid oliwad mõlemad rahwad nii ära wäsitanud ja tüütanud, et nad nüüd ühtlasi noore kangelase Beriko kuningaks walisiwad 30) ning selle läbi oma riigid ühendasiwad. Tema katsus kõige pealt ühendust ja rahu seespool kaswatada, kutsus alamad riigipäewale kokku ning seletas neile, mis kahju Eestlased 31) ja teised neile selle läbi wõinud teha, et nad ühte ei ole hoidnud. Nende waenlased ei saada aga ka nüüd puhkama, sellepärast olla tarwis nende uhkust murda, neid oma alla heita ning kurja kätte maksa. Rahwast oli