Lehekülg:Ivanhoe Scott-Tammsaare 1926.djvu/150

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„Minu vanaisa,“ ütles Hubert, „kandis Hastingsi lahingus head vibu, aga niisugust märki ei lasknud ta kunagi kogu eluaja ning ka mina ei tee seda. Kui aga see vabamees selle varva lõhki laseb, siis vannun talle alla või õigemini — vannun vanakurjale endale alla, kes tema nahas peitub, mitte aga inimlikule osavusele; inimene teeb, mis ta suudab, aga mina ei hakka ometi märki laskma, mida ma kuidagi ei taba. Sama hästi võiksin eneste pastori pussitera, nisukõrt või päikesekiirt kui valget joont lasta, mida minu silm vaevalt seletab.“

„Arg peni,“ hüüdis prints Johann. „Locksley, lase sina, ja kui sa märki tabad, siis ütlen ma, sina oled esimene, kes seda teinud. Olgu kuidas on, aga sina ei pea mitte ainult oma osavuse kiitlemisega pääsema.“

„Ma teen, mis ma võin, nagu Hubert ütles,“ vastas Locksley; „ükski ei suuda rohkem.“

Nõnda öeldes tõmbas ta jällegi oma vibu vinna, kuid nüüd juba tähelepanelikult, kuna ta enne temale veel uue paela pani, sest vana näis eelmiste laskmistega olevat lõdvenenud. Siis sihtis ta hoolega ja pealtvaatajad ootasid hinge kinni pidades laskmise tagajärge. Vibumees näitas, et ta tõtt oli rääkinud: tema nool lõhkus sihitud pajukepi pooleks. Järgnes meeletu kiidukisa, ja isegi prints Johann kaotas imetluse tõttu ajutiseks oma viha Locksley vastu. „Need kakskümmend kuldtükki,“ ütles ta, „mis sa ühes jahisarvega ausasti oled teeninud, on sinu; meie anname nende asemel viiskümmend, kui sina tahaksid vabamehena meie livree ja teenistuse vastu võtta ihu-kaitseväes. Sest kunagi pole veel nii tugev käsi vibu painutanud ega nii ustav silm noolt juhtinud.“

„Andke andeks, suursugune prints,“ ütles Locksley, „kuid mina olen tõotanud, et kui ma kunagi teenistusse peaksin astuma, siis ainult teie kuningliku venna Richardi juurde. Need kakskümmend kuldtükki jätan ma Hubertile, kes täna sama hästi vibuga ümber käis, nagu tema vanaisa Hastingsi juures. Kui tema tagasihoidlikkus teda poleks takistanud


150